Eesti keele reeglid

 

 

1) Lause lõpumärgid

 

Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.

 

Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt.

Homme hakkab kool.

Eile käisime õues.

 

Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk.

Ära mängi lolli!

Tule tuppa!

 

Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk.

Mitu tundi sul on?

Kas sa tuleksid minuga kinno?

 

2) Lauseosa

 

Öeldis – Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!).

Alus – Väljendab tegijat.

Sihitis – Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud.

Määrus – Väljendab aega, kohta, viisi vms.

Täna hommikul

magasin

ma

väga sügavalt

oma voodis.

Millal?

Mida tegin?

Kes?

Kuidas?

Kus?

Määrus

Öeldis

Alus

Määrus

Määrus

 

 

 

 

Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.

Hiigelsuur põder                             Minu raamat                         Toa nurk

 

3) Lause liigid

 

Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega.

Päike särab taevas.

 

Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega.

Päike särab taevas ja linnud laulavad.

 

Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega.

Täna on külm. Panen mantli selga. ->  Täna on külm ning ma panen mantli selga.

 

Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks.

Mul on kodus kommi (MIDA?), šokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?).

 

4) Otsekõne

 

Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega.

 

OTSEKÕNE SKEEMID:

Saatelause: „Otsekõne.!?“ (Ema hõikas: “ Tule tuppa!“)

„otsekõne,!?“ saatelause. („Mulle meeldib see,“ lausus Kati.)

„otsekõne,!?“ saatelause, „otsekõne“ („Kuule sina,“ lausus ema, „Mida sa teed?“)

 

Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga.

„Ema, aita mind!“                             „Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!“

 

5) Sõnaliigid

 

Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt.

 

Nimisõnad

Tähistavad

Mis? Kes?

Koer, kapp

Omadussõnad

Iseloomustavad

Missugune?

ilus, punane

Arvsõnad

Näitavad hulka

Mitu? Mitmes?

Kolm, kuues

Asesõnad

Asendavad eelmisi

Mis? Kes? Mitu? jne

Meie, see

Tegusõnad

Väljendavad tegevust

Mida tegema? jne

Sööma, joome

Määrsõnad

Näitavad aega, kohta jne

Kus? Kuidas? Miks?

Eile, seal

Kaassõnad

On koos teiste sõnadega

-

Üle (tee), (seal) pool

Sidesõnad

Seovad sõnu, lauseid

-

et, ning, ja, aga

Hüüdsõnad

Annavad edasi hüüde

-

Ai, hurraa, appi

 

6) Sidesõnad

 

Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega:

 

Et, sest, kuid, vaid, aga –

seisavad koma taga.

Ja, ning, ehk, ega, või –

ette koma ei käi.

 

6) Suur ja väike täht

 

Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja).

 

Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas

 

Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed.

 

esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia.

 

7) Käänded

 

Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused:

 

Kääne

Küsimus

Näide

1. Nimetav

Kes? Mis?

Põõsas

2. Omastav

Kelle? Mille?

Põõsa

3. Osastav

Keda? Mida?

Põõsast

4. Sisseütlev

Kellesse? Millesse?

Põõsasse

5. Seesütlev

Kelles? Milles?

Põõsas

6. Seestütlev

Kellest? Millest?

Põõsast

7. Alaleütlev

Kellele? Millele?

Põõsale

8. Alalütlev

Kellel? Millel?

Põõsal

9. Alaltütlev

Kellelt? Millelt?

Põõsalt

10. Saav

Kelleks? Milleks?

Põõsaks

11. Rajav

Kelleni? Milleni?

Põõsani

12. Olev

Kellena? Millena?

Põõsana

13. Ilmaütlev

Kelleta? Milleta?

Põõsata

14. Kaasaütlev

Kellega? Millega?

Põõsaga

 

8) Pöördsõnad

 

Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus.

 

Ainsus

Mitmus

1. pööre

Mina

Laulan

1. pööre

Meie

Laulame

2. pööre

Sina

Laulad

2. pööre

Teie

Laulate

3. pööre

Tema

Laulab

3. pööre

Nemad

Laulavad

 

9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik

 

Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga.

 

Lihtminevik

Täisminevik

Enneminevik

Ma magasin

Ma olen maganud

Ma olin maganud

Sa magasid

Sa oled maganud

Sa olid maganud

Ta magas

Ta on maganud

Ta oli maganud

Me magasime

Me oleme maganud

Me olime maganud

Te magasite

Te olete maganud

Te olite maganud

Nad magasid

Nad on maganud

Nad olid maganud

 

10) Umbisikuline tegevus

 

Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist teguviisi.

 

Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud

 

11) Liitsõnad

 

Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades.

 

Lapse põlv – lapsepõlv

Vanade kodu – vanadekodu

 

Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku.

 

Punane kool, ilus ilm, see laps

 

Kaks nimisõna kirjutatakse lahku, kui üks neis näitab teise kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? Mille?

 

Venna raamat, isa kott

 

Kaks nimisõna kirjutatakse kokku, kui esimene näitab teise liiki ja vastab küsimusele missugune?

 

Jalgratas, jalgpall

 

12) Tähestik

 

Eesti tähestik:

A b c d e f g h i j k l m n o p q r s š z ž t u v w õ ä ö ü x y

 

Täishäälikud:

A e i o u õ ä ö ü

 

Kaashäälikud:

B, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, q, r, s, š, z , ž, t, v, w, x, y

 

Kaashäälikute hulka kuuluvad ka sulghäälikud, mis moodustavad eraldi ka sulghäälikute rühma:

G, b, d, K, p, t

 

Kirjandus: Eesti keele 6. klassi õpik