ELEKTRIANGERJAS

 

SELTS: Karpkalalised

SUGUKOND: Elektriangerlased

PEREKOND JA LIIK: Electrophorus electricus

 

Oliivpronksjat värvi elektriangerjal on võimas, peaaegu kahe meetri pikkune keha ning lai, tömbi otsaga pea. Kurjakuulutava välimusega kala, kes ujub hääletult läbi sogase vee, on “elus patarei”. Elektrivälja tekitavad elundid paiknevad sabas, mis moodustab neli viiendikku keha pikkusest. Ta on võimeline tekitama elektrilaengut, mille pinge on kuni 550 volti, ning mis võiks halvata hobuse meeled.

 

ELUVIIS

Elektriangerjas on laisk kala. Enamiku ajast veedab ta liikumatult sügavaveeliste ojade ja jõgede põhjas taimede vahel. Kuna neis veekogudes valitseb terav hapnikupuudus, on see tõenäoliselt põhjustanud erilise veresoonerikka koe tekkimise tema suuõõnes, mis võimaldab tal kasutada vahetult õhust saadavat hapnikku. Õhu haaramiseks tõuseb ta vähemalt kord veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on väga halb nähtavus, seetõttu kasutab angerjas oma tillikesi silmi harva. Täpset informatsiooni ümbritseva maailma kohta hangib ta elektrielundite abil.

 

TOITUMINE JA JAHIPIDAMINE

Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Elektriangerja saak sõltub seejuures tema enese mõõtmetest. Angerjas avastab saagi elektrielundite abil, mis võimaldavad tal isegi liikumatu ohvri asukoha kindlaks määrata. Tundlikud andurid püüavad kinni teiste kalade liigutamisel, näiteks hingamisel, tekkivaid nõrku elektriimpulsse. Kui angerjas saagi avastab, saadab ta välja rea elektrilaenguid, mis halvavad või tapavad läheduses asuva kala. Angerjal on vaid üks rida vaevumärgatavaid hambaid, seetõttu võib oletada, et ta neelab saagi tervelt alla.

 

PALJUNEMINE

Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada. Ühtlasi pole õnnestunud kindlaks teha ühtki selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks määrata. Võimalik, et sarnaselt teistele elektrivälja tekitavatele kaladele, kasutavad angerjad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal kaovad elektriangerjad ootamatult vaateväljast ning ilmuvad teatud aja pärast jällegi välja, saatjateks umbes kümne sentimeetri pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud.

 

ELEKTRIELUNDID

Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab.

 

SUURUS

Pikkus: Kuni 2,4 m.

Kaal: Kuni 45 kg.

 

PALJUNEMINE

Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada. Oletatakse, et pojad kooruvad munadest, kuid välistatud ei ole ka sünnitamise võimalus.

 

ELUVIIS

Eraklik.

Toitumine: Väiksemad kalad ja konnad, nooremad isendid söövad ka selgrootuid.

Eluea pikkus: Elektriangerja eluea pikkus on teadmata, vanim jõeangerjas elas 88-nda eluaastani, elektriangerjas elab kindlasti sama kaua.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Elektriangerjas on suguluses paljaskaladega (Gymnotus) ja sulgselgkaladega (Notopterus).

 

ESINEMINE

Pärineb Põhja-Ameerikast. Esineb Guayana jõgedes, Orinoco ja Amazonase basseinis.

 

KAITSE

Lõuna-Ameerikas elektriangerjat süüakse, ent tal ei ole toidukalana kuigi suurt tähtsust. Tõeliseks ohuks on elektriangerjale jõgede reostumine.

 

Kas tead, et…

*Elektriangerjas on kõigist elektrikaladest kõige võimsam. Ta on suuteline tekitama elektrilaengut, mille pinge on 500-600 volti.

Teisteks tuntud elektrikaladeks on näiteks elektrirai ja elektrisäga, kes on võimelised tekitama laengut, mille pinge on vastavalt 200 ja 50 volti.

*Angerjaid kasutatakse arvukate meditsiiniliste eksperimentide puhul, eriti reuma raviks.

*Angerja elektrielundid on äärmiselt rasked, need moodustavad vähemalt poole tema kehamassist.

*Aeg-ajalt on angerjas sunnitud veepinnale tõusma, et õhku haarata, vastasel juhul ta hukkub.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Looduse entsüklopeedia

*Loomade elu

* www.populerbilgi.com/ genel/biyomimetik_ses_ti...