KAELKIRJAK

(Giraffa camelopardalis)

Tutvustuseks

Kaelkirjak on kõige pikem maismaaloom. Ta elab Aafrika savannides. Pikk kael võimaldab kaelkirjakul murda puulehti nii kõrgelt, kuhu ükski teine loom ei ulatu.

Iga kaelkirjaku karvastiku muster on erinev, samas on sellel suurepärased maskeerimisomadused. Kõrge kasv ja terav nägemine võimaldavad kaelkirjakul lähenevat vaenlast juba kaugelt märgata. Temaga sama sugukonda kuuluvad okaapid.

Iseloomulikud tunnused

Joomise ajal peab kaelkirjak oma eesjalad laiali ajama, et ettepoole kummarduda.

 

Sarved kaelkirjaku peas on kõhrelised, hiljem need aga luustuvad.

Iga looma karvastiku muster on kordumatu.

Toitumine

Kaelkirjak on taimetoiduline loom. Ta sööb puude ja põõsaste oksi, lehti ja võrseid. Kaelkirjakutel on suur magu kogu selle taimtoidu mahutamiseks. Kaelkirjak on suuteline kohastuma mitmesuguse toiduga. Kaelkirjaku eeliseks on kõrgus – tänu sellele küünib ta sinna, kuhu keegi teine rohusööja ei ulatu. Seega puudub kaelkirjakul toidu osas konkurents. Paljude puude oksad, näiteks akaatsiate omad , on liiga okkalised selleks, et neid tervenisti nahka panna. Seetõttu valib ja näksib kaelkirjak üksikuid lehti või okaste vahel kasvavaid võrseid. Huule ja pika kaela abil tõmbab ta toidu suhu ja segab kleepuva süljega, et seda parem alla neelata oleks. Mitteokkaliste puude ja põõsaste lehed neelab ta niisama alla. Huvitav on see, et emas- ja isasloomad söövad harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad võimalikult kõrgele.

Paljunemine

Kaelkirjaku tiinusaeg kestab umbes viisteist kuud. Kui aeg kätte jõuab läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad paljud teised emasloomad. Niisugusel „ühissünnitusel“ on see eelis, et poeg ei jää kunagi omapead. Sellele vaatamata langeb palju kaelkirjaku poegi esimese kuu jooksul lõvide, leopardide ning erinevate hüääniliikide ohvriks. Kui poeg suuremaks kasvab, veedab ta kogu aja ema seltsis. Poeg võõrutatakse 15 kuu vanuselt.

Harjumused

Kaelkirjakud on väga seltsivad loomad, aga püsivaid karju ei moodusta, vaid elavad suvaliste rühmadena, mille koosseis muutub pidevalt.

Isasloomadel on oma territoorium. Kui keegi teine isasloom sinna peaks sattuma, siis ta kutsub ta duellile. Kahevõitluse käigus nügivad nad tugevasti teineteist pea ja kaelaga, kuni üks neist taandub.

Kaelkirjak ja inimene

Mõned Aafrika hõimud peavad kaelkirjakule liha pärast jahti. Nad lähenevad kaelkirjakule tagantpoolt ning lõikavad kibekähku tema tagajalgade kõõlused läbi, et loom liikumatuks muuta, seejärel torkavad kaelkirjaku piigiga läbi. Kaelkirjakuid on ka proovitud pidada farmides, ent need katsed luhtusid. Kaelkirjaku sabakarvadest punutakse käevõrusid ja saba on heaks kärbsepiitsaks, millega putukaid eemale peletada.

Kas tead, et …

  • Täiskasvanud kaelkirjak sööb päevas 60 kilo lehti ja võrseid, mis vastab kolmandikule tema kaalust .
  • Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib „sarvedega“. Vastsündinul on need lauba vastu surutud ning tõusevad püsti esimese elunädala jooksul.
  • Kaelkirjak suudab tappa lõvi ainsa jalahoobiga.

Põhiandmed

 

 SELTS                    SUGUKOND                  PEREKOND JA LIIK

Sõralised                Kaelkirjaklased              Giraffa camelopardalis

SUURUS

Kõrgus (koos sarvedega): Isasloomal 4,7 – 5,3 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m.

Kaal: Isasloomal kuni 800 kg, emasloomal 550 – 700 kg.

PALJUNEMINE

Suguküpsus: Emasloom 4. – 5., isasloom 4. eluaastal.

Innaaeg: Teadmata.

Tiinuse kestvus: 453 – 464 päeva.

Poegade arv: 1.

ELUVIIS

Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena.

Eluiga: 25 aastat (vangistuses).

Häälitsused:  Nohisemine ja huilgamine.

Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

On teada 9 üksteisele väga sarnast kaelkirjaku alamliiki, kes erinevad vaid karvastiku mustri ja levila poolest.

ESINEMINE

Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, asustab puude ja põõsaste, eriti akaatsiatega kaetud savanne.

KAITSE

Hetkel Ida- ja Lõuna-Aafrikas üsna arvukas. Mõningates Lääne-Aafrika piirkondades on aga kaelkirjaku arvukus salaküttimise tõttu langenud, ent praegu pole kaelkirjak otseses ohus. Tansaanias Serengeti  rahvuspargis kasvab kaelkirjakute arv igal aastal viie protsendi võrra.

 

Kasutatud kirjandus:

  1. „Illustreeritud laste entsüklopeedia“ Dorling Kindersley lk 16, 311
  2. Kogumik „Loomariigis“ rühm 1 (Imetajad)
  3. „Laste looduseentsüklopeedia“ Leslie Colvin ja Emma Speare lk 42, 47
  4. „Loomade elu“ Steve Pollock lk 7, 28-29
  5. ENE nr 4 Tallinn Kirjastus „Valgus“ 1989 lk 205

Piltide allikad:

  1. http://www.palaeos.com/Vertebrates/Units/520Cetartiodactyla/Images/Giraffoidea1.jpg
  2. http://www.nationalgeographic.com/wildworld/images/profiles/terrestrial/at/sm/at0725aS.jpg
  3. http://fotos.naturspot.de/bilder/1-59.html