MIGREEN

 

 

Migreen on üks kroonilise peavalu alaliike, mille all kannatab erinevate uuringute andmetel umbes 10% elanikkonnast. Eriti sageli kannatavad migreenihoogude all 18-40 aastased naised (umbes 3 korda sagedamini kui mehed).

 

Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllalti sageli on valu väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Tihti lisanduvad sellele veel tugev iiveldus või oksendamine. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus on migreenihoogude ajal muutunud väljakannatamatuks.

Migreenihooge iseloomustab tugev valu enamasti pea ühel poolel, mis kestab mõnest tunnist kuni kolme päevani. Peavalu on pulseeriva iseloomuga ja kehalise pingutuse korral muutub valu tugevamaks.

Migreenihoogudele võivad vahetult eelneda erinevad tundmused, mida nimetatakse migreeni auraks. Need annavad märku peatselt algavast migreenihoost. Aura avaldub sagedamini erinevate nägemishäiretena ja kestab tavaliselt 20 minutit. Migreeni aura täpne tekkemehhanism ei ole selge. On tõenäoline, et see on tingitud migreenihoole vahetult eelnevast aju verevarustuse halvenemisest, mis omakorda kutsub esile signaalide normaalse leviku häireid erinevates aju piirkondades. Kui see juhtub nägemise eest vastutavas aju osas, siis ongi tulemuseks erinevad nägemishäired.

 

MIS PÕHJUSTAB MIGREENI?

Migreenihoo ajal on aju veresooned laienenud. See võibki olla tugeva valu üheks põhjuseks. On selgunud, et serotoniini hulk vereringes muutub enne migreenihoogu ja langeb järsult migreeni haa alguses. Lisaks võib aju serotoniini sisaldus mõjutada inimeste valutundlikkust.

Paljud migreeni all kannatajad on leidnud, et on teatud kindlad tegurid või toimingud, mis kutsuvad neil esile migreenihoo. Need on igal inimesel erinevad ja nende vältimisel õnnestub sageli vältida ka peavalu. Vallandavateks faktoriteks võivad olla näiteks: stress, vaimne pinge, ka pinge langus, muutused söömisharjumustes (dieet) ning söögikorra vahelejäämine, mõningad toiduained (juust, tsitruselised, punane vein), tugevad lõhnad või ere valgus, menstruatsioon.

Ühtegi teooriat, mis suudaks lõplikult seletada kõiki migreeni sümptomeid, tänini ei ole. Ometi on selgunud viimase paarikümne aasta uurimustöö tulemusena, et virgatsaine serotoniin mängib migreeni tekkes võtmerolli. Migreeni puhul on erilise tähtsusega tõsiasi, et serotoniin mõjutab ajus veresoonte läbimõõtu. Samuti toimib ta neurotransmitterina ehk omamoodi keemilise “sõnumikandjana”, vahendades signaale erinevate närvide vahel.

 

KUIDAS MIGREENI RAVITAKSE?

Migreen ei ole ravitav, kuid temaga on võimalik hästi toime tulla.

Migreenihoo puhul kasutatakse spetsiifilisi ja mittespetsiifilisi ravimeid. Spetsiifilised migreenihoo ravimid mõjutavad serotiniini hulka. Nad on efektiivsed võetuna igal hetkel peavalu ajal ning enamasti piisab ühest annusest. Samuti leevendavad need hästi ka migreenihooga kaasnevaid sümptome (iiveldus, valguskartus jt.). Spetsiifilisteks migreenihoo ravimiteks on ka ergotamiini-tüüpi ravimid, mis on kasutusel 1930-ndatest aastatest ja toimivad ainult migreenihoo ajal. Mittespetsiifilisteks migreenihoo ravimiteks on valuvaigistid ja tugevamad põletikuvastased ravimid, mis on välja töötatud muude vaevuste vastu. Sellised ravimid on sageli efektiivsed nõrga migreenihoo puhul. Migreeni korral tuleb neid võtta võimalikult vara enne hoo algust ja piisavas annuses, mis tavaliselt on kahekordne muude valude puhul kasutatav annus.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*P. Abrahams “Pere terviseentsüklopeedia”

*R. Ostrov “Peavalud ja migreenid”

*M. Färkkilä I. Paakkari “Peavalu”