MOHNI SAAR

 

Soome lahes Pärispea poolsaare Viinistu rannast 5 km kaugusel asub Lahemaa rahvuspargi koosseisu kuuluv Mohni saar. Väikese saare pikkus on 2,3 km ja laius 250 m.  Rannajoont on saarel 6 km ja pindala on 62,5 ha. Pinnaehituselt on Mohni Käsmu poolsaare jätk – neid ühendab veealune künnis. Umbes 3000 a. tagasi kerkisid saare esimesed maalapid üle merepinna. Kitsa saare kõrgem, loodepoolne osa kerkib 8 m üle merepinna ning kaguosa küündib vaid 3-4 m kõrgusele. Nende vahel olev madalam ala, mis oli veel suhteliselt hiljuti vee all, jagas saare kaheks iseseisvaks osaks. Saare pinda katavad meresetted, liiv, munakividega kruus ja veeristik, Mohni keskosas asub luiteliivik. Lõuna pool on üsna suur peaaegu ühesuuruste munakividega kaetud ala, mis jätab mulje, nagu oleksid need sinna kokku tassitud. Mohni saarelt on leitud maagaasi.

Enamiku saarest võtavad enda alla rannaniit ja kadastik, kohati kasvab ka mändi, kuuske, haaba, kaske, pihlakat ja kibuvitsa. Taimkate on üldjoontes kidur ja hõre ega kannata pidevat tallamist. Rannariba püsib peaaegu taimkatteta, saare kirdeosas kasvab paiguti pilliroogu ja kõrkjat. Mohni rand on väga kivine, vee ääres lebavad rahnud, kõrgemal munakad ja veerised. Suurimad rahnud on Jaanitulekivi ja Jusmakivi. Mohni on lindude rände ajal peatuspaigaks värvulistele. Veelindudest pesitsevad siin sinikael-part, punapea-vart, tuttvart ja mõned kajakaliigid. Saart on nimetatud ka Monasaareks või Monesaareks.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*”Eestimaa. Looduse teejuht”

*”Eestimaa. Maa, rahvas, kultuur.”

*www.aerofoto.ee/album/ viinistu-mohni-kasmu/