PUNALAIK-APOLLO

 

KLASS: Putukad

SELTS: Liblikalised

SUGUKOND: Ratsuliblikased

PEREKOND JA LIIK: Parnassius apollo

 

Kauni värvusega punalaik-apollo lendas vanasti suure osa Euroopa ja Aasia alade kohal. Tänu oma erksale värvusele on punalaik-apollo üks armastatuimaid liblikaliike Euroopas. Tema levila alade kasutusotstarbe muutumine on aga põhjustanud tema keskkonna märgatava kokkukuivamise ja kitsenemise, seetõttu muutub see imekaunis olend üha haruldasemaks.

 

KESKKOND

Täiskasvanud liblikad ilmuvad harilikult välja juulis ja augustis. Nad esinevad tavaliselt päikeseküllastel küngastel ja mäenõlvadel, 500–2200 meetri kõrgusel merepinnast.

Punalaik-apollot kohtab laiaulatuslikel aladel alates Hispaaniast ja läbi kogu Kesk-Euroopa (Tšehhimaal on täielikult välja surnud) ning Skandinaavia lõunaosa kuni Aasiani – Mongoolias paikneva Altai mäestikuni.

Punalaik-apollo elutseb looduslikel, avatud ning lubjastel mäenõlvadel, kus kasvab nii röövikute kui täiskasvanud liblikate toit. Niisugused metsikud alad muutuvad aga üha haruldasemaks, seetõttu esineb punalaik-apollo ebaühtlaselt.

 

TOITUMINE

Punalaik-apollo röövikute põhitoiduks on mägisibula (Sempervivum) ja kukeharja (Sedum) lehed. Nende taimede lehtedele muneb emane liblikas munad, seetõttu leiavad röövikud koorudes eest toiduallika.

Röövikud hakkavad sööma kohe pärast koorumist. Oma tugevate suistega jõuavad nad lehe sisemusse, ent kuna need taimed sisaldavad vähe toitaineid, tuleb kvaliteet kompenseerida kvantiteediga. See tähendab, nad peavad tarbima suurel hulgal toitu, et kiiresti kasvada, läbida mitu vastsestaadiumit ning luua piisavalt tagavarasid ajaks, mil nukk valmikuks muutub. Röövikud järavad vahetpidamata kuni kookoni moodustumiseni, pärast seda söövad nad uuesti alles täiskasvanud liblikatena. Täiskasvanud liblikad suised koosnevad pikast, õrnast imilondist (proboscis), mis toimib nagu seest tühi kõrs. Liblikas torkab selle õie sisse ja imeb imilondi abil nektari välja.

 

ARENGUTSÜKKEL

Emane liblikas muneb paksuleheliste taimede lehtedele ühe- või mitmekaupa mitusada muna. Munad on sileda pinnaga, ümmargused ja valget värvi, läbimõõduga umbes 1,5 mm.

Vastsed kooruvad neist varakevadel ja hakkavad otsekohe sööma. Röövik on kaetud paksu nahaga (nn. Välisskelett), mis igas vastsestaadiumis on võimalik kokku tõmbuma ja välja venima vaid teatud määral. Seetõttu kestavad röövikud mitu korda.

Kui röövik vana naha maha heidab, asendub see uue ning suuremaga, mis õhu käes kiiresti kõvastub. Teatud aja möödudes vahetab röövik taas kord kesta.

Oma arengu käigus kestab punalaik-apollo umbes viis korda. Seejärel laskub ta taimelt alla, otsib sobiva koha, ning kaevub maasse. Maa all rööviku keha lüheneb ning keerdub, nahk aga tõmbub kortsu. Viimase kestamise järel vahajas kookon. Kookonis areneb liblikal uus, täiskasvanud isendi kehakuju. Kaks kuud hiljem hakkab kookon pragunema ning sealt ilmub välja liblikas.

Ta ronib lähima taime otsa ning laotab tiivad laiali, pumbates neisse hemolümfi (verelaadne vedelik). Tiibade täitudes need tugevnevad ja kuivavad ning liblikas saab ära lennata, et endale paaritumispartnerit otsida.

 

PUNALAIK-APOLLO ISELOOMULIKUD OMADUSED

Pea (caput): Väikeses peas paikneb paar suuri liitsilmi ning pikad jämedate otstega tundlad, mis on haistmis- ja maitsmiselundid.

Rindmik (thorax): Keha keskmine osa, millele kinnituvad tiivad ja jalad. Kaetud karvakestega.

Tagakeha (abdomen): Tihedasti karvakestega kaetud ning jaguneb 11 segmendiks, milles paiknevad seede- ja suguelundid.

Jalad: Kolm paari lühikesi ja peeni jalgu.

Tiivad: Kreemikasvalged, mustade või hallide laikudega ning tähelepanuväärsete punaste “silmadega”, mille keskosa on valge või kollane. Tiivaääred on läbipaistvad.

Munad: Liblikas muneb lehtedele üle 100 sileda ümara, valget värvi muna.

 

VÄLIMUS

Värvus: Mustade ja punaste või kollaste laikudega kreemikad tiivad, selg ja tagakeha on tihedalt karvakestega kaetud.

Tiivad: 2 paari.

Tiivaulatus: 5-8 cm. Isased on emastest väiksemad.

 

PALJUNEMINE

Innaaeg: Juunis-juulis.

Munade arv: Mitusada.

Areng: Röövikust nukuni 1 kuu, nukust valmikuni 2 kuud.

 

ELUVIIS

Toitumine: Röövikud toituvad kukeharja ja liivsibula lehtedest, liblikad imevad kastet ja nektarit.

Eluea pikkus: Täiskasvanud liblikal mitu nädalat.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Alamsugukonda Parnassinae kuulub umbes 30 liiki. Eestis esineb näiteks ka mustlaik-apollo.

 

ESINEMINE

Mägedes kuni 2200 m kõrgusel merepinnast. Euroopast-Aasiani – alates Hispaania lõunaosast kuni Kesk-Venemaani.

 

KAITSE

Paljusid liblikaliike ohustavad inimesed, kes hävitavad nende keskkonda. See puudutab eriti punalaik-apollot ning tema lähisugulasi, kes on tänasel päeval riikides kaitse all.

 

Kas tead, et…

*Eksisteerib mitu apollode liiki. Mõned neist elutsevad kõrgel Kesk-Aasia mägedes. Madalamatel aladel esineb mustlaik-apollo.

*Helepunased ja kollased laigud punalaik-apollo tiibadel meenutavad silmi ning on ette nähtud kaitseks vaenlaste, peamiselt lindude eest. Need “silmad” hirmutavad linde, kuna näevad välja nagu loomade silmad ning tõmbavad linnu tähelepanu liblika hapralt kehalt kõrvale.

*Punalaik-apollol esineb lokaalseid “tõuge”, mis erinevad üksteisest tiiva ning silmade värvuse ja suuruse poolest.

*Punalaik-apollo lähisugulane on pääsusaba (Papilio machaon). Ta elutseb troopikas ning kuulub maailma kauneimate liblikate hulka.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*H. Remm “Putukate välimääraja”

*digilander.libero.it/vierka/parnassius%20apol...