REMBRANDT VAN

RIJN

Rembrandt oli Hollandi baroki-aegne kunstnik, keda peetakse üheks läänemaailma ajaloo suurimaks. Tema täisnimi oli Rembrandt Harmenszoon van Rijn, ja ta valdas suurepäraselt inimeste loomulikku kujutamist kombineerituna suurepärase tehnikaga - seda mitte ainult oma maalides vaid ka joonistustes. Tema stiil on tugevalt mõjutanud paljusid hilisema aja kunstnikke. Öeldakse, et kuni tänapäevani ei ole keegi suutnud nii oskuslikult maalida valguse ja varju kooskõla nii, et pilt oleks selge ja samas segane.

ELU

Ta sündis Leidenis 15. juulil 1606, olles veskimehe poeg. Alguses tahtis tema isa, et ta jätkaks perekonna traditsiooni veskipidajana, aga hoolimata sellest, et nad olid väga tagasihoidlike võimalustega perekond, võimaldas ta Rembrandt´ile hea hariduse. Rembrandt alustas oma haridusteed ladina koolis ja 14-aastaselt kanti ta Leiden´i ülikooli nimekirja. Selle kooli õppeprogramm ei pakkunud talle huvi ja ta läks õppima kunsti - algatuseks ühe kohaliku kunstniku, Jacob van Swanenburch´i, juurde ja siis juba edasi Amsterdami Pieter Lastmani juurde, kes oli tuntud oma ajalooliste maalide poolest. Kuue kuu pärast, olles saavutanud meisterliku taseme kõiges, mida talle õpetati, läks Rembrandt tagasi Leidenisse, kus teda hinnati nii kõrgelt, et hoolimata tema noorest east (sel ajal oli ta kõigest 22-aastane) võttis ta endale esimesed õpilased.

Rembrandt kolis 1631. aastal Amsterdami. Tema abielu 1634. aastal Saskia van Uylenburghi, ühe eduka kunstikaupmehe sugulasega, edendas tema karjääri sellega, et Saskia rikkad tuttavad hakkasid tellima Rembrandt´ilt hunnikute viisi portreesid. Samas olid ka Rembrandt´i mütoloogilised ja religioosse sisuga pildid väga nõutud ja ta maalis hulgaliselt dramaatilisi meistritöid. Tema ateljee oli alati täis tema õpilasi, kellest mõnedest olid saanud juba tuntud kunstnikud. Sellepärast on tänapäeval paljusid tema maale hakatud pidama hoopis mõne tema hoolealuse kätetööks.

Tema suurepärase avaliku karjääri kontrastiks oli tema perekondlik ebaõnn. Aastatel 1635 -1641 sünnitas Saskia neli last, aga ainult viimane neist, Titus, jäi ellu. Saskia ise suri 1642. aastal. Pärast oma naise surma, 1649. abiellus Rembrandt Hendrickje Stoffelsiga, keda võib näha paljudel tema maalidest.

Hoolimata sellest, et Rembrandt teenis maalides, õpetades ja kunstiga kaubeldes palju raha, oli ta ka väga suur raiskaja ja harjunud nautima luksuslikku elu. Seepärast oli ta sunnitud 1656. aastal välja kuulutama pankroti. Võlgade katteks võetud kunstiväärtused näitavad Rembrandt´i huvide ulatust: iidsed skulptuurid, renessansi-aegsed flaami ja itaalia maalid, kaug-ida kunst, kaasaegne Hollandi kunst, relvad ja turvised. Kahjuks ei saadud aga tema vara (ka tema maja) mahamüümise eest kuigi suurt tulu.

Need probleemid aga isegi ei mõjutanud Rembrandt´i maale - kui üldse midagi, siis muutusid tema oskused kunstnikuna isegi veel paremaks. Üheks selle perioodi maalidest oli “Juudi pruut”. Tema isiklik elu aga läks ikka ainult allamäge - tema teine abikaasa suri 1663 ja tema poeg 1668. 11 kuud hiljem, 4. oktoobril 1669 suri Amsterdamis ka Rembrand ise.

VARASEMAD MAALID

Rembrandt on loonud umbes 600 maali ning arvutul hulgal joonistusi ja kavandeid. Tema varasemate tööde stiili on tugevasti mõjutanud tema õpetaja Pieter Lastman. Ta on valinud dramaatilisi teemasid, rahvarohkeid stseene ja rõhutatult valguse ja varju kontraste. Maal “Ülik” näitab Rembrandt´i armastust eksootilise riietuse vastu, mis avaldub ka paljudes teistes tema varasemates maalides.

Üks suurepärane teos, “Portree mehest oma naisega” (1633), näitab suurepäraselt tema algusaastate maalistiili ja iseloomustab mõttesuunda. Maalil on väga täpselt kujutatud ruumi interjööri ja inimeste riideid - sellist üksikasjalikku detailide kujutamist tema hilisemates töödes enam ei näe. Kunstnik kasutas modellidena oma perekonna liikmeid, näiteks oma ema või siis Saskiat.

Ei ole teada ühtegi kunstnikku, kes oleks maalinud nii palju autoportreesid, nagu Rembrandt. Tema nimelt on teinud neid umbes 60. Tegelikult oli neid isegi rohkem, aga enamust ei saa pidada enese portreedeks, sest need on näiteks proovid erinevate emotsioonide kujutamiseks, mida ta siis hiljem on kasutanud oma piibli-teemalistel või siis ajaloolistel maalidel. Tema autoportreed võisid olla ka näiteks valguse ja varju proovid. Tegelikult on tema autoportreede järgi kohati isegi raske öelda, milline ta välja nägi, sest enamasti on tema nägu maalidel kaetud tumedate varjudega. Samas ei ole ta ühelgi maalil üritanud varjata oma puudusi.

Piibli-teemalised maalid hõlmavad tervelt ühte kolmandikku Rembrandt´i loomingust. See oli 17. sajandi Hollandis väga iseäralik nähtus, sest kirik ei toetanud seda ja religioosse sisuga kunsti ei peetud sel ajal üldse eriti oluliseks. Rembrandt´i varasemad piibli-teemalised maalid on rõhutatult dramaatilised, et sobituda baroki-aegse maitsega.

Üks Rembrandt´i esimesi suuremaid kordaminekuid Amsterdamis oli maal “Dr. Tulp´i anatoomiatund” (1632). See töö kujutab kirurgidegildi liikmeid kogunenuna diskussiooniks ja loenguks. Selline väljenduslaad, kus kujutati tervet gruppi inimesi, oli Hollandi maalikunstis haruldaseks erandiks ja tähendas olulist sissetulekut kunstnikule riigis, kus ei kuningas ega kirik ei toetanud kunsti rahaliselt. Rembrandt´i portreemaalid ületavad kõiki teiste hollandi kunstnike poolt tehtud pilte oma huvitava püramiidi-taolise figuuride paigutuse ja stseeni valdava loomulikkusega.

KESKMINE PERIOOD

Paljudes Rembrandt´i 1640-ndate aastate maalides on näha klassitsismi mõjusid. Ühes tema 1640. aasta autoportrees on selgelt näha Rafaeli ja Tiziani mõjutusi, see maal peegeldab tema sulandumist klassitsismi nii vormilise kujunduse kui ka sisemise rahu kujutamise poolest. Maalist “ Mennonite pastor koos naisega” (1641) jääb palju rahulikum mulje, kui tema varasematest töödest. Figuuride vastastikust mõjutust on kujutatud erilise meisterlikkusega. Pastor räägib, võib-olla seletab oma naisele jutte piiblist, kes vaikselt kuulab. Paljud teisedki Rembrandt´i maalid kujutavad dialoogi, ja nagu seegi maal, esindavad mingit kindlat hetke.

Tema grupiportreede keerukus ja rikkalikus aga järjest süvenesid. Maal “Öine vahtkond” portreteerib lärmakalt aktiivset sõjaväeüksust, kes on kogunenud oma juhtide taha ja valmistuvad kas paraadiks või laskevõistluseks. Rembrant ei kujutanud ühispiltidel inimesi traditsiooniliselt reas seisvatena ja sellega saavutas ta võimsa efekti. Hoolimata populaarsest müüdist, et “Öine vahtkond” hüljati inimeste poolt, kes olid selle tellinud ja kahandas Rembrandt´i reputatsiooni ja varandust, võeti maal tegelikult hästi vastu. Paljud Rembrandt´i maastikest keskmisel perioodil olid romantilised ja baseerusid tema kujutlusvõimel ega kujutanud mingit kindlat kohta. See, et Rembrandt kujutas mõningatel oma maalidest iidseid varemeid ja rulluvaid künkaid räägib selgelt Itaalia mõjust, sest Hollandi maastik oli tasane ja üksluine.

HILINE PERIOOD

Rembrandt maalis oma kõige paremad pildid oma elu kahe viimase aastakümne jooksul. Barokilik dramaatika, väline suursugusus ja spetsiifilised detailid ei mänginud tema teostes enam mitte mingisugust rolli. Tema autoportreed, portreed üksikutest figuuridest ja gruppidest ning ajaloolised ja religioossed tööd paljastavad soovi rõhutada tuju ja hingelist kvaliteeti. Tema värvivalik muutus kiiresti väga rikkalikuks ja pintslitöö julgeks; ta maalis erakordelt paksude värvikihtidega maale, mis näisid lausa oma lõuendi äärtelt maha voolavat. Portrees “Vana maalija portree” (1669 ?) Rembrandt tõstab esile reetlikkust ja kergelt sarkastilist tuju. Üks tema parimaid üksikportreesid on “Jan Six” (1654). Jan kannab pildil sügavate toonidega punase kuldse ja halliga kostüümi ja paneb parajasti kinnast kätte. Pilt on maalitud poolabstraktses stiilis, mis näitab Rembrandt´i erilist julgust tehnikas. Peen, vaevumärgatav valgus tema näol näitab Six´i vaikset, mediteerivat tuju. Üldiselt peale oma varast perioodi ei olnud Rembrandt enam huvitatud allegoorilistest ja mütoloogilistest teemadest.

GRAAFIKA

Rembrandt´i jaoks oli joonistamine ja graafika sama tähtsateks eneseväljendusvormideks kui maalimine. Tema omadeks on kuulutatud umbes 1400 joonist, millest enamus on tehtud pigem enda lõbuks, kui mõne suurema maali ettevalmistuseks või prooviks. Enamus neist ei ole allkirjastatud, sest need olid tehtud iseenda jaoks. Tema varasemad joonised on tehtud musta või punase kriidiga, kuid hiljem sai tema lemmikuks tint valgel paberil, mida ta tihti kombineeris pintslitööga, et lisada tonaalset aktsenti. Ta tegi meisterlikke joonistusi läbi terve oma karjääri.

 

Kasutatud kirjandus:

  • EE 8, lk. 96, artikkel "Rembrandt"
  • “Madalmaade kunst” Kirjastus “Kunst” 1978
  • “Kunstiraamat noortele” Tiiu Viirand
  • “The history of art” Bernhard S. Mayers
  • “Vaas pääsukesega” Anatoli Varðavski
  • Kunstileksikon Kirjastus “Eesti klassikakirjastus” 2001
    •  

     

    LAURA KÜNNAP 11B

    2004