SÜSINIK

 

Mittemetalliline süsinik on maal kõigi elava aluseks. Ta moodustab rohkem ühendeid kui ükski teine element, kuid pole eraldivõetuna Maa koores enimlevinud.

 

Süsinik esineb looduses grafiidi ja teemandina. Süsinik moodustab teiste elementidega palju ühendeid ja teda leidub paljudes mineraalides. Lubjakivi, kriit ja marmor on kõik CaCO3 eri vormid, mis on tekkinud väikestest mereorganismidest, kes surid miljoneid aastaid tagasi.

Süsinik on ainuke element, mille aatomid võivad omavahel mitmekordselt sidemeid luua nii, ei moodustuda saavad ilma suurusepiiranguteta ringid ja ahelad. Süsinik moodustab palju rohkem ühendeid kui kõik teised elemendid kokku. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Süsinik on pidevas ringkäigus atmosfääris leiduva süsinikdioksiidi ja taimedes ning loomades leiduvate süsinikühendite vahel. Fossiilsed kütused tekitavad samuti süsinikdioksiidi.

 

SÜSINIKU UUS KUJU

Buckminsterfullereen on süsiniku vorm, mis saadakse grafiidi kuumutamisel elektrikaare või laserkiire abil. Seda leidub ka tahmas. Ta koosneb kuuekümnest kerekujulisest ühinenud süsiniku aatomist. Süsiniku aatomid moodustavad kera pinnal 12 pentagooni ja 20 heksagooni.

Ühend nimetati USA arhitekti Richard Buckminster Fuller´i (1895-1983) järgi, kuna selle ühendi molekulid sarnanevad tema kavandatud kuplikujuliste ehitustega.

 

PUUSÜSI

Puusöes paiknevad süsiniku aatomid juhuslikult. Puusütt saadakse puu vähese õhuga põletamisel. Seda võib kasutada suitsuvaba kütusena. Süsi, reageerides õhuhapnikuga süsinikdioksiidiks, hõõgub tulipunaselt.

Puusüsi on väga poorne. Ta neelab mitut liiki molekule, moodustades nendega nõrga keemilise sideme. Süsinikfiltreid kasutatakse gaaside puhastamiseks ja vedelike värvitustamiseks. Näiteks kasutatakse puusütt gaasimaskides ja veefiltrites. Puusütt kasutatakse ka suhkru rafineerimistehastes suhkrulahusest pruuni värvi eemaldamisel, et lahusest kristalliseeruks puhas valge suhkur.    

 

KASUTATUD KIRJANDUS

* Õpilase teadusentsüklopeedia

* D. Kindersley “Illustreeritud laste entsüklopeedia”