TALVEUNI

 

 

Maailma külmades piirkondades jäävad paljud imetajad talvekuudeks sügavasse tardumusseisundisse, mida nimetatakse talveuneks.

 

Paljud loomad magavad külmal talveajal, kui toitu on raske leida. Talveunes olles langeb nende kehatemperatuur üsna madalale, olles lõpuks ümbritsevast keskkonnast vaid veidi kõrgem.

 

ETTEVALMISTUS UNEKS

Sügise jooksul sööb loom hästi palju, et endale paks rasvakiht ümber kasvatada – talveune ajal pakub rasvakiht talle energiat. Siis otsib ta turvalise paiga, kuhu magama keerata. Enamik närilisi varub talvekorterisse ka toiuduvarusid.

 

VAEVU ELUS

Talveune ajal langeb looma südamelöökide arv ja hingamissagedus nii madalale, et lõpuks on loom vaevalt elus. Ta võib küll aeg-ajalt külge keerata ja ennast sirutada, kuid päriselt ta enne üles ei ärka, kui õhusoojus kevadel tõusma hakkab. Selleks ajaks on loom kasutanud ära peaaegu kõik oma toiduvarud ja jäänud väga kõhnaks. Nüüd tuleb tal kohe alustada toiduotsinguid – kui ta midagi hamba alla ei leia, siis ta hukkub.

 

KES MAGAB?

Külmades piirkondades elavad putuktoidulised, nagu nahkhiired, on sunnitud talvel magama, sest siis ei ole lihtsalt putukaid, keda süüa. Ka suslikud ja siilid magavad talviti. Lindude seas jäävad päriselt talveunne vaid Ameerikas elavad uniöösorrid ja mõned teised öösorrid. Ka tillukesed koolibrid kogunevad ööseks kobarasse ja tukuvad jahedas ööõhus.

 

KÕIGUSOOJASED LOOMAD

Roomajad, kahepaiksed ja paljud külmade vete kalad jäävad talve saabudes uimaseks ja väheliikuvaks. Kui õhu- ja veetemperatuur langeb, jääb loomade ainevahetus aina aeglasemaks, kuni see lõpuks peatub. Kuid muutus pole nii järsk nagu talveund magavatel imetajatel, sest kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri kohanemine ümbritsevale keskkonnale on tavaline.

 

*Enne talve ehitab vöötorav maa alla hubase käigu ja vooderdab selle soojalt. Samuti kogub ta sinna piisava varu pähkleid ja seemneid, Tihtipeale suleb ta koopasuudme kergelt mullaga. Vöötorav magab suurema osa talveajast, kuid võib mõnel soojal talvepäeval ärgata ja sööb siis midagi oma varudest, enne kui uuesti magama jääb.

*Paljud nahkhiireliigid on öösiti aktiivsed ja tarduvad talveune-laadsesse seisundisse hoopis päeval.

*Monarhliblikas ja mõned teised liblikad talvituvad kolooniatena puuõõnsustes või pööningutel.

*Paljud karud magavad sügavat talveund, kuid nende kehatemperatuur langeb vaevumärgatavalt.

*Rästikud ja teised maod magavad kivide all maa-alustes urgudes niikaua, kuni ilm soojeneb.

*Kopskalad ja mõned teised loomad tarduvad hoopis suviti, et elada üle kuivaperiood.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase entsüklopeedia

*Õpilase teadusentsüklopeedia

*Loomariigis

*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”