AHVILISED

 

 

Kõik ahvilised – nii Lõuna-Ameerika džunglite akrobaadid kui Aafrika savannide võimsa kehaehitusega asukad – on imetlusväärsed olevused. Nende ühiskondliku käitumisega seotud saladused pole veel lõpuni selged.

 

Troopikas võib kohata hulgaliselt erineva suuruse ning värvusega ahve. Üheski teises imetajate rühmas pole sinise, lilla või rohelise nahavärvusega liike. Teadlased otsivad endistviisi ahvide ja inimeste ühiseid esivanemaid. Arvatakse, et need sarnanesid nüüdisaegsete leemuritega.

 

KAKS PÕHIRÜHMA

133 ahvilise liigi hulgas võib kohata mandrille, kelle kaal on üle 30 kilo ja pikkus 80 sentimeetrit, samuti aga kääbusmarmorsetti, kes mahub ära peopesale ning kaalub vaid 125 grammi. Gibonlased kuuluvad tänapäeval inimahvlaste sugukonda. Ahvilised jaotatakse 2 ülemsugukonda: Uue Maailma laianinalised ahvid ning Vana Maailma kitsaninalised ahvid. Esimesse rühma kuuluvad marmosetid ja kaputsiinahvid Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kokku on neid 51 liiki. Kitsaninalised ahvid asustavad Aasia ja Aafrika sooja kliimaga piirkondi. Harilikult on neil arenenud päramõhnad ja haardsaba. Nende 82 liigi seas on näiteks paavianid, mandrillid, makaagid, pärdikud, mangabeid ja taimtoidulised koolobused ning languurid.

 

TOITUMINE

Ahvilised on valdavalt taimetoidulised. Nad söövad puuvilju, lehti, õisi ja juuri. Paljud liigid rikastavad oma menüüd putukate või väikeste selgrootutega. Mõned on aga harjunud erilise toiduga.

Marmorsetid söövad meelsasti vigastatud puudest välja immitsevat vaiku, mistõttu närivad nad lõikehammastega puukoore sisse avad, millest vaiku immitsema hakkab. Saimirid armastavad puuviljade kõvu seemneid. Neil on hammaste vahel vahe, mis toimib nagu pähklitangid. Koolobused ja möiraahvid toituvad kõvadest vähese toiteväärtusega puulehtedest. Nende magu jaguneb mitmeks osaks nagu mäletsejatel. See pikendab toidu teekonda ning hõlbustab lehtede äraseedimist.

Kõikide lehetoiduiste ahvide kahe- või kolmeosalises maos leidub ka baktereid ning ainurakseid, mis lagundavad tselluloosi samamoodi nagu mikrofauna mäletsejate maos seda teeb.

Enamikul Vana Maailma ahvidest on põuetaskud, mille nad saavad täita suure hulga toiduga. Nad mäluvad toidu läbi hiljem, siis kui end turvaliselt tunnevad. Jaapani makaake on nähtud toitu merevees pesemas.

 

PALJUNEMINE JA ARENG

Taimiirid, marmorsetid, makaagid, ööahvid ning saakid kasvatavad oma järeltulijaid peres, mis koosneb vanaloomadest ja vanematest poegadest. Kaputsiin- ja ämmalahvid kogunevad karjadesse, milles valitseb haaremisüsteem. Tiinus vältab ahvilistel alates 145 päevast marmorsettidel kuni 177 päevani paavianidel. Kõik ahvid sünnitavad vaid üheainsa poja. Erandiks on marmorsetid ning tamariinid, kelle emasloomad sünnitavad harilikult kaksikud.

Ahvipojad klammerduvad kiiresti ema karva külge ja ronivad mööda seda. Emasloom hoiab neid sageli käega kinni ning toidab käigupealt. Ahvilised on erandlikud olevused ka veel selle poolest, et poegade kasvatamisel on sageli abiks kogu kari. Hierarhiaredelil kõrgemal seisva emaslooma poegade eest hoolitsevad meelsasti teised emased, emasloomal on siis aega kosumiseks. Niisuguseid hooldajaid kutsutakse „tädideks“. Küünisahvlastel võtab isasloom tihti suure osa poegade eest hoolitsemisest enda õlule. Ta kannab poegi kukil, puhastab ja kaitseb, emasloomale annab vaid toitmise ajaks. Vanemad pojad hakkavad üha meelsamini mängima. Nad viibivad ema lähedal ning treenivad vanaloomade oskusi.

 

OHTLIK INIMENE

Enamik ahviliste liike on sunnitud olema valvel mitmete vaenlaste eest. Endiselt on nendeks ka inimesed. Mõnedes maades söövad inimesed meelsasti ahviliha, teistes peavad neile naha pärast jahti.

Põllumehed tapavad sageli nende saake hävitavaid ahvikarju. Suureks ohuks on ahvidele loomakaubandus. Väikesemõõtmelisi liike müüakse lemmikloomadeks, teised aga satuvad uurimisinstituutide ja tööstuskontsernide laboratooriumidesse. Mitmes ahvide peal läbiviidud katsed on aga kaheldava väärtusega.

Suurimaks ohuks on ahvidele ning mitte ainult neile, looduskeskkonna hävimine. Hiinas on metsaraie tagajärjel drastiliselt langenud languuride arvukus.

Alles aastal 1975 keelustas Hiina valitsus languuride küttimise ning rajas neile kaitsealad.

 

KOHASTUMINE ELUKS ERINEVATES KESKKONDADES

Marmorsetid ja tamariinid elutsevad eelkõige puudel. Nende küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis võimaldavad neil puude otsas ronida. Teised Uue Maailma vihmametsade asukad – kaputsiin- ning ämmalahvid – ripuvad toitu murdes okas küljes pika haardsaba abiga. Paljud puude otsas elutsevad ahvilised ei tule kunagi maapinnale, kuna puude ladvad pakuvad neile kõike eluks vajalikku – toitu, ja ka varjupaika. Harilikult on need pisikesed ja hästi vilkad olevused.

Aafrikas ja Aasias korjavad paljud paavianid ning makaagid toitu maapinnalt ja ööbivad puude ladvus. Mantelpaavian ahk hamadrill asustab avamaistuid kõrgendikel või savannides. Paavianid pole nii osavad kui puude asukad. Nad on kohastunud eluks maapinnal, olles rasked ja massiivsed. Paavianide lähisugulased on mandrillid, kes elavad Aafrika džunglites.

 

KARVASTIKU PUHASTAMINE

Ahvid armastavad karva sugemist. Üks loom asetab teise ette just selle kehaosa, mille ta soovib mustusest, kõõmast või parasiitidest vabastada.

Mõnikord võib ahve näha ringis istumas ning vastastikku üksteisel karva puhastamas. See pole aga seotud mitte ainult hügieeniga, vaid vastastikune karva sugemine tugevdab ka ühiskondlikke sidemeid karjas.

 

SIDEPIDAMINE

Ahvid peavad üksteisega karjas suhtlema. Lõhnanäärmed annavad teavet looma vanuse, soo ja ühiskondliku positsiooni kohta. Veelgi olulisemad on aga optilised signaalid. Isane reesusmakaak „kutsub alluva isase korrale“ peanoogutuse ning mullas püherdamisega. „Alluv“ pöörab tema poole selja, mis tähendab tervitust ja allumise väljendust. Irevil hammastega päraniaetud suu meenutab inimese naeratust ning on makaakidel mängimiskutseks. Tihedas metsapadrikus on suur tähtsus ka helisignaalidel, mis aitavad karjal koos püsida ja annavad teistele teada antud territooriumi hõivatusest.

 

Kas tead ,et…

*Languurid on maiasmokad. Nad söövad eranditult taimset toitu, peamiselt metskirsse, pirne ja kurke.

*Hindud peavad hulmanit pühaks loomaks. Iidse legendi järgi varastas ahvide jumal Hanuman mango ja ta mõisteti surma tuleriidal põletamise läbi. Tuld kasutades kõrvetas ta endal aga käed ja näo, mis olevat just sellest ajast saadik musta värvi.

*Jaapani makaagid on äärmiselt leidlikud ning tänu sellele on nad suutelised kergemini taluma nende levila aladel valitsevat pakast. Näiteks päeval sukelduvad Hokkaido saarel elavad makaagid kaelani kuumaveeallikatesse.

*Vanas Hiinas peeti kuldsete tavanosulanguuride karusnahka reumavastaseks vahendiks. Õigus selle kandmiseks oli vaid mandariinidel ning keiserperekonna liikmetel.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*J. Farndon ”Loomaatlas”

*Loomade atlas

*Looduse entsüklopeedia