Grunwaldi lahing
Liitlaste jõud oli tugev, ent mitte vähem võimsamad polnud orduvennad. Ordu oli
XIV-XV sajandi vahetusel oma võimsuse tipul. Otsustavaks jõukatsumiseks sai
Grunwaldi lahing 1410. aastal. Poola rüütleid juhtis Jogaila, leedulasi
suurvürst Vytautas. Vytautas valitses Leedus aastani 1430. Ta laiendas Leedu valdusi
ida suunas ning sõdis lisaks venelastele ka tatarlaste ja Saksa Orduga. Algul
oli edu ordumeeste poolel, ent siis nad murdusid. Orduvendade kaotused olid
tohutu suured. Langesid ordu kõrgmeister ja paljud tähtsad orduametnikud.
Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Nimelt oli ta värvanud
endale rohkesti palgasõdureid, kes kõik nõudsid nüüd teenistuse eest tasu. Seda
polnud aga rüütelvendadel kuskilt võtta. Ainukeseks väljapääsuks jäi alamatelt
võetavate maksude suurendamine. See samm suurendas pingeid linnade ja
vasallidega. Orduriigi sisemised vastuolud süvenesid. Linnad ja vasallid
sõlmisid liidu ning alustasid sõda, mis lõppes orduriigile hukatuslikult. 1466.
aastal pidi ordu tunnistama juba läänisõltuvusest Poolast.
Kas teadsid, et:
15. juulil 1410. aastal peetud lahingul on mitu
nime: Grunwaldi, Grünwaldi, Tannebergi, ˇalgirise. Esimest nimevarianti
eelistavad poola, teist saksa ja kolmandat leedu ajaloolased. Tolle aja
mõõtmete järgi oli tegemist tõelise hiigellahinguga, millest arvatakse, et
võttis osa orduväes 20 000 meest, Leedu-Poola omas 40 000.
Kasutatud materjal:
http://my.tele2.ee/329/looming/poola.html
"Keskaeg"7.klass II osa
"Eneke"