HABESAMBLIK Usnea

Talluse pikkus: kuni 40 cm

Viljakehad: esinevad väga harva

Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividel

Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis.

 

Habesamblike ehk puuhabemete erinevaid liike on Eestis teada üle kümne, enamik neist on küll haruldased. Mõned liigid – kahar habesamblik (Usnea hirta), vars-habesamblik (Usnea subfloridana) ja pikk habe-samblik (Usnea filipendula) – esinevad väga sageli kogu Eestis. Kõige sobivam substraat puuhabemetele on okaspuude ja kaskede koor, paljud neist kasvavad vaid saastamata õhuga piirkondades ja põlismetsades.

Habesamblike liikide eristamine on üsna keerukas, kuid perekonna äratundmine hästi hõlpus. Kõiki habesamblikke iseloomustab põõsasjas rippuv valkjaskollane tallus, mis koosneb juuspeentest (läbimõõduga 0,1-1 mm) ümmargustest harudest. Venitades näpuvahel, ei katke harud kohe, vaid esmalt pragune ja puruneb üksnes pealmine kollakas koorekiht ning paljastub keskosas esinev lumivalge, elastne keskjuhe. Paljudes keeltes viitab nende samblike kas ametlik või rahvapärane nimi sarnasusele habemega. Perekonna ladinakeelne nimi (Usnea) on aga tuletatud kõikides habesamblikes sisalduva ja nende tallusele värvi andva samblikuaine usniinhappe nimest.

Eestis leiduvad habesamblikud jagunevad talluse kuju poolest kahte rühma: suhteliselt väikese (kuni 6-7 cm), enam-vähem sama pika kui laia tallusega nn. lühikesed liigid ning selgelt rippuva tallusega liigid, millel talluse pikkus (kuni 40 cm) mitu korda ületab nende laiust. Lühikese tallusega puuhabemetest on kahar-habesamblik ja vars-habesamblik mõlemad Eestis väga tavalised, ka pole nad kuigi tundlikud happelise õhu saastatuse suhtes ning võivad seetõttu ette tulla ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. Pikk-habesamblik ja teisedki pika tallusega puuhabemed seevastu on võrdlemisi saastetundlikud. Kuigi pika habesambliku leiukohti on Eestis kokku teada üle 70, on ta paljudest varasematest kasvukohtadest hävinud ning tõeliselt pikka, üle 30 cm pikkust habet sambliku tallust võib tänapäeval vaid harva leida.

 

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Eesti elusloodus

*Väike sammalde ja samblike raamat

*www.nature-diary.co.uk/ 2004-03-09.htm