Siberi husky

(Canis. familiars)

 

 

Lühitutvustus

Ehkki Siberi husky põlvneb hundist ja on ka välimuselt kaunis sarnane võsavillemiga, on ta iseloomult heatahtlik, energiline, liikuv ja väga sotsiaalne. Husky on väga kiindunud oma perekonda, lojaalne, kuulekas ja ustav.

Siberi husky on vastupidav ja mehine, keskmise suurusega koer, kellel on tihe karvastik, teravatipuline nina ning kikkis kõrvad. Huskyd on olnud eskimote ja samojeedide ustavateks abilisteks mööda jäiseid tasandikke liikudes juba aastasadu. Täna täidab husky ka lemmiklooma rolli.

Põlvnemine

Koerlaste sugukonna esindajad, nende hulgas hunt, koiott, šaakal ja rebane, ilmusid esmakordselt välja eotseeniajastul, 54-38 miljonit aastat tagasi. Inimese sõprus koeraga sai alguse aga alles mitu miljonit aastat hiljem.

 

  

Alguses ebateadlikult, pärast aga juba ka teadlikult kasvatas inimene koera niiviisi, et rõhutada tema teatud iseloomuomadusi või välimust. Sel moel tekkisid erinevad koeratõud.

Spetsialistid pole husky põlvnemise suhtes ühel nõul. Enamus neist arvab siiski, et tema eellaseks oli hunt, kes elutseb veel tänapäevalgi kaugel põhjas. Sugulust hundiga on eriti näha husky kehaehitust vaadeldes.

Huskyt peetakse kõige „algelisemaks” kodukoeraks. Tema kohta räägitakse, et veel tänapäevani on temas säilinud mõningaid oma esivanema - hundi - omadusi. Huskydel on väga selge territoriaalne käitumine ning kindel karjahierarhia. Need omadused on leebemal kujul säilinud kõigil koeratõugudel.

Paljunemine

Emasloom saab suguküpseks 8-10 kuu vanuselt ning sellest ajast alates on tal iga 6 kuu järel jooksuaeg, mis kestab 18-21 päeva. Reeglina arvatakse, et emane peaks esmakordselt tiineks jääma teisel jooksuajal.

Isasloom saavutab suguküpsuse siis, kui ta enam ei kasva, mis tavaliselt juhtub üheksa kuu vanuselt. Tema uriini lõhn meelitab kohale emase, kes on võimeline seda tundma pika vahemaa tagant.

Kuigi huskysid peetakse sageli õues, toimub sünnitus harilikult majas, kuna kutsikas võivad muidu surnuks külmuda. Samuti ähvardab neid nahkapanemine teiste karjaliikmete poolt.

Kutsikad tulevad ilmale üheksanädalase tiinuse järel. Huskyde pesakonnas võib sündida kuni üheksa poega. Sündides on kutsikad pimedad. Silmad avanevad neil 14 päeva pärast, ent neil tuleb algul terava valguse eest kaitsta.

Ema imetab kutsikaid piimaga kolm nädalat, seejärel hakkab neile ka lisatoitu andma. Nelja nädala möödudes on pojad juba niivõrd arenenud, et taluvad ka polaaröö pakast.

Toitumine

Husky on lihasööja nagu kõik koerad. Ta on kaval ning osav jahimees, kuigi kodustamise tõttu sõltub ta toidu hankimisel üha enam inimesest ning on minetanud mõndagi oma algupärastest küttimisoskustest. Tema looduslikus keskkonnas, Arktikas, toidetakse huskyt harilikult morsa-, hülge- või põhjapõdraliha või siis kalaga.

Husky on äärmiselt vastupidav, energiline ja liikuv koer, samas aga ka väike ning kerge. Seetõttu peab teda pikkade teekondade ajal hästi toitma ning puhkeajal hankima talle suures koguses liha. Husky vajab pikkade retkede ja võidukihutamiste ajal ka piisavalt puhkust, tavaliselt vaheldub võiduajamistel kuus teelolekutundi kuuetunnise puhkusega.

Koeraomanikud pööravad suurt tähelepanu sobivale toidule, mis peab sisaldama õiges vahekorras valku, süsivesikuid, vitamiine ning mineraale, põhiliselt kaltsiumi ja rauda.

 

 

Husky ja inimene

Kaugete Arktika külakeste elanike jaoks poleks elu koerteta võimalik. Koerad on transpordivahendiks aladel, mis ilma nende abita oleks maailmast ära lõigatud. Kuigi huskyt süüdistatakse vahel distsipliini puudumises, kasutavad polaaruurijad teda tänapäevani.

Kuna need koerad on põlvkondade kaupa rakendikoertena töötanud, on nad suurepäraselt kohastunud koormate vedamiseks läbi lume ja jää. Kanda politsei kasutas neid päästeaktsioonidel. Sõja ajal osutasid need koerad suurt abi haavatute päästmisel, seda eriti ligipääsmatutel aladel ning käisid kaasas ekspeditsioonidega Islandil, Gröönimaal, Põhja-Ameerikas. Juhtus, et neid visati langevarjudega alla, et aidata lumme kinni jäänud inimesi, kes olid üle elanud lennukatastroofi.

Tänasel päeval rakendatakse huskysid peamiselt võiduajamistel, kus üht saani veab 16 koera. Need üritused on huskyde kasvatajate hulgas äärmiselt populaarsed.

Husky naudib lund ja pakast. Ta on arktiline püstkõrv, sitke ja vastupidav. Ta mitte ainult ei suuda taluda, vaid lausa naudib 40-kraadist pakast ning jookseb meelsasti kümneid kilomeetreid päevas koerarakendit vedades. Seejuures vajab ta piisavalt toitu ja puhkust.

 

Husky iseloomulikud tunnused

Kõik huskyd on kohastunud eluks külalislahkuseta karmides tingimustes. Öösiti kaevavad nad lume sisse auke, mis talvel pakuvad sooja varjupaika, suvel aga jahutavad.

Nina: Õhk soojeneb enne kopsudesse jõudmist laiades ninasõõrmetes.

Karvastik: Talvel hästi tihe. Suvel kaotab husky tiheda lühikese aluskarva ja alles jääb vaid pikk pealiskarv.

Käpad: Laiad ning karvaga kaetud, kergendavad lumes liikumist.

Saba: Jäme ja kohev, koer katab sellega magamise ajal oma käpad ja nina kinni ning saab niiviisi sisse hingata juba veidi soojendatud õhku.

Kas teadsid, et …

Üldandmed

SELTS: Kiskjalised  

SUGUKOND: Koerlased  

 PEREKOND JA LIIK: Canis. familiars

SUURUS

Turja pikkus: Isasel 54-60 cm, emasel 51-60.

Keha pikkus: Ligikaudu 90 cm.

Kaal: 20-41 kg.

PALJUNEMINE

Suguküpsus: 8.-10. elukuul.

Innaaeg: 2 korda aastas.

Tiinuse kestus: 61-65 päeva.

Poegade arv: Kuni 9.

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Elavad seltsingutena, tugeva karjainstinktiga loomad.

Toitumine: Toores liha, kala.

Eluea pikkus: Varieerub, raske töö kulutab kiiremini kui hellitatud lemmiku elu. Harilikult 12-13 aastat.

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Kõik koeratõud moodustavad ühe liigi Canis familiaris, mis põlvneb hundist C. Lupus.

ESINEMINE

Huskyt kasutati alguses koerarakendites Ameerika Ühendriikide põhjaosas, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis. Tänapäeval kasvatatakse neid koeri kõikjal maailmas lemmikloomadena.

KAITSE

Viimasel ajal on kõikide traditsiooniliste sõidukoerte tõugude kasvatamine populaarseks muutunud. Erinevad ühingaud ning organisatsioonid tegelevad üksikute tõugude ja nende aretusega.

 

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Kogumik „Loomariigis”

Piltide allikad:

  1. http://www.husky.ru/pic/6.jpg
  2. http://users.raketnet.nl/wildlifelands/Lapland/2001152%20Husky.jpg
  3. http://www.siberian-husky.pl/dragon/dsc_0035.jpg
  4. http://www.pedigree.co.nz/breeds/images/siberian_husky_03.jpg
  5. http://www.huskys.ch/images/versch.%20Rafters%20F%C3%B6teli%20von%20Sybille-11.jpg