JÕEHOBU

(Hippopotamus amphibius)

 

 

Lühitutvustus

3,2 tonni kaaluv jõehobu kuulub raskeimate maismaaimetajate hulka. Kuni 18 tundi ööpäevas veedab ta vees, mis tema võimsat keha mõjutab.

Jõehobu on suurepäraselt kohastunud eluks sügavates jõgedes, mille kaldad on rohuga ketud. Tema nahas asuvad näärmed eritavat tihket roosakat nõret, mis kaitseb looma maismaal kuivamise eest.

Eluviis

Jõehobu elab harilikult 15-20, vahel koguni enamast loomast koosnevate karjadena. Iga rühm elab oma individuaalsel territooriumil, mis paikneb piki jõge ning mida kaitseb üks, vähemalt kahekümne aastane loom.

Noored isasloomad viibivad läheduses väikestes karjades. Probleemid saavad alguse siis, kui mõni neist täiskasvanule emasloomale ligineda üritab. Domineeriv isasloom sööstab viivitamatult talle kallale, et oma võimsa keha ja pikkade hammastega võistleja teatud kaugusesse ajada. Karjajuht säilitab oma positsiooni harilikult umbes 10 aastat.

 

 

Kui domineeriv isasloom oma ülekaalu tõestada ei suuda, võtab karja juhtimise üle üks tema rivaalidest. Kaks võistlejat pööravad omavahel kohtudes teineteisele selja, tühjendavad end ning heidavad lameda saba kiirete liigutustega väljaheited mitme meetri kaugusele. Seejärel lähevad nad rahumeeles erinevatesse suundadesse laiali.

Paljunemine

Kui emane jõehobu on paaritumiseks valmis, otsib ta mõne täiskasvanud isaslooma, kelleks on harilikult karja juht.

Umbes 34 nädala möödudes lahkub emane karjast, et sünnitada üks poeg (kaksikuid sünnib jõehobudel haruharva). Poeg tuleb reeglina ilmale madalas vees ning tema esimeseks mureks on veepinnale tõusmine, et õhku hingata.

Juba 5 minutit pärast sündimist oskab poeg nii ujuda kui käia. Ema imetab teda umbes 8-12 kuud, ent poeg jääb tema juurde veel ka pärast võõrutamist, vahel koguni veel päris mitmeks aastaks. Emasloomi võib tihti näha erinevas vanuses poegade seltsis.

Toitumine

Jõehobu veedab kuni 18 tundi päevas peaaegu üleni vette sukeldunult, et end jahutada. Ülejäänud aja - vaevalt 6 tundi - pühendab ta söömisele. Toidu järele suundub jõehobu alati pärast päikeseloojangut.

 

 

Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad.

Kui jõehobud kohtavad väikseid soiseid järvesilmi, sukelduvad nad sinna sisse ning veedavad niiviisi terve järgmisegi päeva. Oma kaalu kohta sööb jõehobu vähe: öö jooksul sööb ära 40 kilo rohtu.

Kas tead, et…

PÕHIANDMED

Suurus

Pikkus: 3,5-4,5 m.

Kõrgus: 1,6 m.

Kaal: Isasloomal 2000-4000 kg, emasloomal kuni 1900 kg.

Paljunemine

Suguküpsus: Isasloom 5. eluaastal, harilikult paaritub aga alles pärast 20. eluaastat, emasloom 3.-4. eluaastal.

Tiinuse kestus: 8 kuud.

Poegade sünd: Vihmaperioodil.

Poegade arv: 1, harva 2.

Eluviis

Harjumuspärane eluviis: Seltsiv, elab väikeste karjadena.

Toitumine: Peamiselt rohi.

Häälitsused: Möirgamine, vali ja kaugelekostuv vingumine.

Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat.

Lähisuguluses olevad liigid

Samasse sugukonda kuulub veel kääbusjõehobu (Choreopsis liberiensis).

Esinemine

Jõehobu elutseb kogu Aafrikas. Arvukaim on ta Rift Valleys Ida- ja Lääne-Aafrikas.

 

 

Kaitse

Hetkel pole jõehobu ohus, vaid mõnedes piirkondades on nad ülemäära paljunenud ja tekitavad suuri kahjusid taimestikule, mistõttu jahimehed tulistavad nende pihta. Populatsioon reguleerib oma arvukust madala viljakusega iseenesest.

JÕEHOBU ISELOOMULIKUD OMADUSED

Pea: Kuju poolest suurepäraselt kohastunud vees viibimiseks, silmad, kõrvad ning ninasõõrmed paiknevad selle ülaosas.

Hambad: Alalõualuust välja kasvavate kihvade pikkus on 50 cm. Jõehobud võivad nendega vastastikku tekitada surmavaid vigastusi.

Nahk: Paks, selle pinnal paikneb arvukalt näärmeid, mis eritavad jõehobude naha roosakat värvust tekitavat tihket nõret, mis kaitseb nahka päikese eest ning desinfitseerib tõenäoliselt haavu, mida isased jõehobud üksteistele kahevõitluse käigus tekitavad.

Ähvardus: Jõehobu ajab lõuad pärani, et näidata oma pikki hambaid ning hirmutada vaenlast või rivaali.

 

 

Kasutatud kirjandus:

1. „Loomariigis”, imetajad, kaart nr 47.

2. „Laste looduse entsüklopeedia”, lk 42, 43.

Piltide allikad:

1. http://homepage.mac.com/wildlifeweb/mammal/hippo/hippo02.jpg

2. http://www.hippopotamus-amphibius.com/pictures-images-photos/hippopotamus-amphibius-08.jpg

3. http://www.zoobarcelona.com/ZOO_Barcelona/Catalan/boletin/hipos.jpg

4. http://img-x.fotocommunity.com/96/1376696.jpg