Ajalugu, KT § 15-19

 

1. Liivi sõja puhkemise ajend ja põhjused.

16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus – keskvõimu puudumine – ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam – vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata.

 

2. Liivi sõjas osalenud riigid ja nende valitsejad.

Venemaa – Ivan IV ehk Ivan Julm

Läti –

Poola –

Taani –

Rootsi – hertsog Magnus

 

3. Sõjategevus – tähtsamad lahingud ja nende tulemused.

1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. See sündis tänases Põhja - Lätis Härgmäe lähedal, kus orduvägi valedel luureandmetel endast mitu korda suuremale vaenlasele kallale tungis ja hävitavalt lüüa sai. Ordu tugevaim kant Eestis Viljandi, langes samuti peagi venelaste kätte.

 

4. Kohalike elanike suhtumine sõjasündmustesse?

Liivimaalased andsid pingete kuhjumisse ka omapoolse panuse. Nad keelasid venelastel otsese kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud ka vedada Venemaale sõjavarustust ja selle valmistamiseks vajalikke metalle Talupojad püüdsid mõjutada sõjakäiku ka ise. Üles tõusid need samad maakonnad, mis ka Jüriööl,

 

5. Vana-Liivimaa lõpp.

Tallinlased palusid juba 1560. a Rootsi kuningalt ja ordumeistrilt abi vene vägede vastu, tallinlased hakkasid siis otsima isandat, kes neid kaitseks. Selle peale saatis siis ordumeister Kettler poolakate väesalga Tallinna poole, sest ta oli alustanud läbirääkimisi Poolale ordu ja Tallinna vallutamise üle, raad aga palus neil Poolasse tagasi minna..

Tallinna saatuse otsustas 1561. aastal Rootsist saadetud laevatäied sõdureid, varustust ja toitu. Siis andsid Harju-Viru ja Järva vasallid ning Tallinn end Rootsi kuninga kaitse alla. Kettler ja Riia peapiiskop alistusid Poola kuningale e. Leedu suurvürstile. Kettler sai (Väina jõest lõunapoole jäävast Lätist) Kuramaa hertsogkonna  esimeseks hertsogiks ja Poola vasalliks. Väinast põhja poole jäävast osast moodustati teine hertsogkond e. Üleväina-Liivimaa, Pärnu anti esialgu Leedu vürstiriigile, Riia jäi vabalinnaks. Venemaa kõrval pretendeerisid ka Rootsi, Taani ja Poola koos Leeduga.

 

6. Liivimaa kuningriik.

Taani kuninga vend, hertsog Magnus oli Vana-Liivimaa jaotamisel saanud  Saare-Lääne piiskopkonna, ta palkas kohe suure hulga sõdureid ja hakkas piire laiendama. Kuna Taani kuningale see ei meeldinud, siis võttis ta uuesti Saaremaa Magnuse käest ära. Hertsog seejärel läks abipalvega Ivan Julma juurde, kellele Magnuse tulek oli väga tulukas. Venemaa kuulutas välja Liivimaa kuningriigi ning Magnus krooniti Liivimaa kuningaks.

1570. aastal saabus Magnus Vene väe ja mõisameestega Tallinna alla, aga kuna puhkes katk, siis muutus piiramine tõsiselt rängaks. 1571. aastal läks Magnus oma saksa üksustega Liivimaa kuningriigi pealinna Põltsamaale. Hoolimata plaani nurjumisest andis tsaar Magnusele armu. 1573. a toimus piiramine suurte kaotustega Paide ümber, Rootsi võimu alla oli jäänud vaid veel Hiiumaa ja Tallinn. Otsustav vaatus toimus 1577 aastal, kui toimus Tallinna teine piiramine vene-tatari 50 000 liikmelise väe poolt. Kuid tallinlased olid kindlad ja pidasid vastu vaenlaste kivikuulidest ja süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast.  Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad  Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele. Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia),  ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu. Ning seetõttu kehtestati nende vahel Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu. Saaremaa jäi taanlastele.

 

7. Liivi sõja lõpp ja tulemused (aeg,rahulepingud, lepingute tingimused)

Liivi sõda lõppes 1583.aastal Pljussa rahulepinguga ,millega Venemaa tunnustas rootsi võimu Põhja-Eesti üle. Saaremaa jäi  taanlastele.

Aasta enne sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Vene vahel.Vahetati omavahel mõningaid territooriume ja linnu, mille käigus osa Liivimaast  koos Tartuga sai Poolale

 

8. Poola võim Lõuna-Eestis

Poola sai Lõuna- Eesti oma valdusse 1582. aastal Jam Zapolski rahuga. Enne Venemaa allutamist Poolale ja katoliiklusele oli vaja taas katoliiklikuks muuta Lõuna- Eesti.  1583. aastal ilmusid Tartusse  katoliikluse ja paavstivõimu kõige targemad levitajad - jesuiidid.

Nad rajasid Tartusse  kolleegiumi ja selle juurde gümnaasiumi. Eestlased moodustasid suurima osa elanikkonnast ja maa üle otsustasid aadlikud. Kui sõda läbi sai ja ka Lõuna- Eesti poolakate valdusse läks, oli Poola ametlik poliitika aga muutunud ja katoliikluse taasjuurutamine ehk vastureformatsioon kuulutatud ametlikuks eesmärgiks.

 

9. Rootsi aeg Põhja-Eestis

Algas 1561 aastal. Stockholm hakkas Põhja- Eesti ehk Eestimaa hertsogkonda valitsema alles pärast seda, kui Pontus de la Gardie oli venelased siit välja ajanud ja oma võidud 1583. aastal Pljussa vaherahuga fikseerinud. Stockholm pidi tunnustama aadlike vanu õigusi,sealhulgas praktiliselt piiramatut võimu talupoegade üle.Kui troonile sai Karl IX,siis üritati mõisnike omavoli piirata, kuid tulutult. Aadlikud moodustasid ühise Eestimaa rüütelkonna. Ühise keele leidmist lihtsustas see, et Eestimaa ja Rootsi riigi vahel puudus usu barjäär- mõlemad pooled tunnistasid kristluse luterlikku versiooni. Tähtsaim organ oli mõisnikke üldkoosolek - maapäev. Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner.

 

10. Võrrelda Rootsi ja Poola valitsemisaega Eestis. Leida sarnasused ja erinevused. Millised olid nende riikide kavatsused seoses Eestiga?

Mõlemad soovisid oma valdusi laiendada ja oma usku levitada ning luua suhteid vene kaupmeestega ja saada vene kaubateel.  Poola tähtsaim linn oli Tartu. Poolakad tahtsid maad taas katoliiklikuks muuta ehk toimus vastureformatsioon ja Venemaad allutada. Usku levitasid jesuiidid, kes rajasid ka gümnaasiumi ja hakkasid rahvast õpetama. Hakkasid toimuma ühised nõupidamised maapäevad. Rootslased nii nagu poolakadki pidid tunnustama aadlike vanu õigusi. Rootslaste eeliseks oli see, et puudus usubarjäär. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Samuti toimusid ka maapäevad.

 

11. Poola-Rootsi sõda ja selle tulemused.

Sõda algas 1600 Rootsi pealetungi tähe all, mis allutas üksteise järel Pärnu, Viljandi, Põltsamaa ja palju teisi punkte ka Tartu ja ülejäänud Liivimaa langes peaaegu ilma võitluseta rootslaste kätte, paraku suri edu Riia linna müüride taga võidukäik välja. Nüüd alustasid poolakad vastulööki ja Poola vägi tungis Eesti südamesse ja peaaegu Tallinna müüride alla. Saadi tagasi ka Tartu. Eestimaad räsis katk ja nälg ning kaotas 9/10 oma rahvaarvust. 1605 peeti maha Kircholmi lahing, kus poola ratsavägi purustas rootslaste väe. Edasi piirduti väiksemate sõjakäikudega. 1625 vallutas Gustav II Adolf Tartu ja suudeti lüüa ka Poola ratsaväge. 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu, mis fikseeris Eesti, Läti, ka Riia mineku Rootsi valitsuse alla. 1645 Brömsebra lepinguga saavutas Rootsi täieliku ülemvõimu.

 

12. Mille poolest võib sõdade ajajärku nimetada ülemineku ajastuks?

Sõda kestis kaua, mis tõi kaasa Vana-Liivimaa elukorralduste, tõekspidamiste ja väärtushinnangute muutuste. Eriti tugevalt muutsid Eesti palet usupuhastusele järgnenud aastakümned oma mõisameeste, tatarlaste, talupoegadest röövsalkade ja kahuripaukudega. Selle aja elasid läbi mitu põlvkonda.

 

13. Kuidas mõjus 17.saj alguse suur hädaaeg eestlaste rahvaarvule ja rahva kultuurile?

Reformatsioon ja sõda tekitasid vaenulikke leere ja segadust, kuid hea külg oli see, et arenesid haridus ja kultuur. 1525 ilmus esimene teadaolev trükis eesti keeles, aga 1535 juba säilinud trükis. Hans Susi hakkas tõlkima Piiblit eesti keelde. Autati vaeste koolipoiste institutsioon. Loodi jesuiitide gümnaasium, millest sai hiljem Tartu Ülikool. Eesti kaotas hädaajal 9/10 oma rahvaarvust, kes surid nälga ja katku. Maa oli väga räsitud ja lagedad, ometigi säilis Eesti oma identiteet, aga palju siiski ununes.

 

14. MÕISTED:

Opritšnina – Ivan Julma käivitatud erakorraline valitsemissüsteem

Jesuiidid – katoliikluse ja paavstivõimu levitajad

Vastureformatisoon – reformatsiooni väljajuurimine

Rüütelkond – aadlike moodustatud organisatsioon

Katk – inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus.

Külakatoliiklus

Demograafia – rahvastikuteadus

 

15. ISIKUD:

 Ivan IV – Venemaa valitseja

Sigismund II August – Poola kuningas

Kettler – Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall

Magnus – Taani kuninga vend, hertsog Magnus

Stefan Batory – Poola kuningas

Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht

I. Schenkenberg – müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda

B. Russow – kroonik

 

16. DAATUMID:

1558-83 – Liivi sõda

1560 – Talupoegade ülestõus

1561 – Vana-Liivimaa lõpp

1582 – Poola ja Vene vahel Jam Zapolski vaherahu. Vahetati maad.

1583 – Pljussa Vaherahu. Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja-Eestis. Saaremaa jäi taanlastele.

1570-77 – Liivimaa kuningriik

1629 – Altmargi vaherahu

1645 – Rootsi ülemvõim Eestis

1622 – „Agenda parva“

1525 – Lüübekis ilmub I osaliselt eestikeelne raamat

1535 – Wanradt Koelli katekismus

1630 – Tartusse gümnaasium

1631 – Tallinnasse gümnaasium

1632 – Tartu Ülikooli asutamine