HARILIK KUKESEEN Cantharellus cibarius

 

Tunnused. Kübar 3-10 cm, rebukollane, mõnikord kahvatukollane, algul kergelt kumer, hiljem lehtrikujuline, paksult lihakas, alusküljelt kaetud eoslehekesetaoliste tugevate voltidega; jalg kollane aluselt ahenev; seeneliha kahvatukollane, iseloomuliku tugeva puuviljalõhnaga, toorelt kibeda maitsega

Kasvukoht: igasugustes metsades, arvukamalt männi-segametsades

Esinemisaeg: juunist novembrini

Tavaline kõikjal Eestis, kohati massiline.

Harilik kukeseen on üks neid söögiseeni, mida iga seeneline eksimatult ära tunneb. Metsas leida ei ole aga teda igakord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Kui aga üks kukeseen leitud, tasub tema ümbert hoolikalt otsida, sest tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Vaid püsivalt vihmaste sügisilmadega kerkivad kukeseente kollased lehtrid sambla kohale ja torkavad juba kaugelt silma. Harilik kukeseen on alati kuulunud nende seente hulka, keda metsa maha ei jäeta, kuid viimastel aastatel on ta muutunud meil kõige populaarsemaks korjamisseeneks. Seenesõpru võlub tema iseloomulik vürtsikas maitse ja teda on hea korjata ka seepärast, et ta peaaegu kunagi ei ussita. Kukeseene populaarsus turuseenena ahvatleb teda kunstlikult kasvatama, aga katsed selles suunas pole vilja kandnud ja jäävadki lootusetuks, sest kukeseen kasvab ainult sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Eesti elusloodus

*http://luup.postimees.ee/luup/98/16/teadus2.htm

* http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen