MUST SURM

1347-1351

 

Must surm oli üks ajaloo kohutavamaid katastroofe. Selle haiguse tagajärjel suri kolmandik Lähis-Ida ja Euroopa elanikest.

 

Must surm tappis ainuüksi Euroopas 25 miljonit inimest ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elavad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel.

Haigus levis Lõuna-Hiinast või Birmast läbi Kesk-Aasia Siiditeed mööda Bagdadi ja koos mongoli vägedega Krimmi. 1347. aastal saabus haigus laevaga Itaaliasse Genovasse. Seejärel levis see nii lääne kui põhja suunas, jõudis 1348. aastal Pariisi ja Londonisse ning 1349. aastal Skandinaaviasse ja Venemaale. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid.

 

TAGAJÄRJED

Must surm laastas terveid piirkondi: majad jäid tühjaks, külad ja linnad jäeti maha, täielikult surid mõnd konkreetset ametit pidavad inimesed või siis mõne piirkonna kõik inimesed. Bagdad ja Meka jäid tühjaks. Põldudel vedelesid matmata surnukehad, sest arstid, preestrid ja matmisega tegelenud inimesed olid ka ise surnud. Euroopa ühiskond ja majandus hakkasid lagunema.

 

ULATUSLIKUD TAGAJÄRJED

Must surm levis kõikjale. See hävitas paljude inimeste usu Jumalasse. Inimesed ei mõistnud, kuidas sai surm võtta nii häid kui ka halbu inimesi. Talud jäeti maha ja kirikud olid tühjad. Musta surma vallapääsemiseni oli Euroopas olnud tööjõu ülejääk ning palgad madalad, kuid nüüdne tööliste vähesus tõstis palgad kõrgele. Talupojad hakkasid tühjadesse linnadesse kolima ning esimest korda elus palgatööd tegema. Niigi nõrk feodaalsüsteem varises kokku, puhkesid mässud. Euroopa ja islamimaailm olid šokis. Järgneva saja aasta jooksul toimus palju muutusi. Keskaeg hakkas uuele maailmale ruumi tegema.

 

     *Musta surma kandsid edasi rottidel elutsevad kirbud. Tõenäoliselt sai haigus alguse Lõuna-Hiinast või Kagu-Aasiast.

     *Majades, laevades ja toiduladudes oli palju rotte, seega levis haigus rahva seas väga kiiresti.

     *Euroopa linnad olid räpased, tänavad olid täis prügi, inimeste ekskremente ja ringi sebivaid rotte. Olmejäätmed visati akendest alla ja tänavatel tallati nende otsas. Puudulik hügieen oligi katku nii kiire leviku põhjuseks.

     *Inimesed põletasid katku levikut peatada püüdes surnute rõivaid. See ei aidanud, sest haiguse tegelikeks kandjateks olid kirbud, kes elasid rottidel ning olid selleks ajaks juba kõikjale levinud.

     *Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga oluline, isegi kui inimesed oma lähedasi veel leinasid. Tänavatel käisid ringi karjujad, kes hüüdsid: „Kandke surnud välja!“

     *Öösiti laaditi vankrid laipu täis ja viidi matmiseks ära. Must surm levis linnades ülerahvastatuse ja hügieeni puudumise tõttu väga kiiresti. Ka muust maailmast isoleeritud kloostrid ei pääsenud haigusest: katku tõid sinna abi paluvad nakatunud.

     *Mõned piirkonnad, nagu Iirimaa ja osa Prantsusmaa alasid, kaotasid vaid 10% elanikkonnast, samal ajal kui teised piirkonnad, nagu Põhja-Itaalia, Ida-Inglismaa ja Norra, kaotasid koguni 50% oma elanikest.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase ajalooentsüklopeedia

*Illustreeritud lasteentsüklopeedia

* http://www.pilleriin.ee/h5n1/2006/02/keskaeg_must_surm_pandeemiad_i.html