PRUUN-KUUSVÖÖLANE

 

SELTS: Napihambulised

SUGUKOND: Vöölased

PEREKOND JA LIIK: Chaetophractus villosus

 

 

Eelajalooliste loomade välimusega vöölased asustavad Lõuna-Ameerika tasandikke, kus kaevavad maa seest putukaid ja nende vastseid. Toidu hankimisel abistab neid tundlik haistmine.

Pruun-kuusvöölane veedab suurema osa oma elust end maa-aluses urus varjates. Kui ta on aga urust väljas, kaitseb teda vaenlaste eest paks ja tugev rüü. Hädaohu korral tõmbub ta kerra või kaevub välkkiirelt maa sisse.

 

ELUVIIS

Pruun-kuusvöölane on aktiivne peamiselt öösiti. Suurema osa päevast veedab ta savannis turvalises urus maa all. Päeva ajal väljub vaid siis, kui nälg teda selleks sunnib või kui teda ehmatada.

Pruun-kuusvöölane väldib päeval suurimaid leitsakuid, niisiis peab ta säästlikult energiaga ümber käima. Tema kehatemperatuur on üsna madal ja muutuv. Kui see ülemäära langeb, hakkab vöölane end väristama, et sooja saada. Kui vaenlase rünnak teda savannis ehmatab, on ta võimeline nii tugevasti kerra tõmbuma, et isegi jaaguaril või puumal tekib tema alistamisega probleeme.

Vöölane võib ka välkkiirelt maasse kaevuda. Selleks on ta varustatud teravate küünistega ja tugevate jalgadega. Kui vaenlane teda urus ehmatab, toetub vöölane jalgade ja kehaga oma uru seina vastu nii tugevasti, et teda pole võimalik sealt kuidagi välja ajada.

 

TOITUMINE

Pruun-kuusvöölasel on suurepärane haistmine, mis võimaldab tal leida savipinnasest putukaid ja nende vastseid. Vöölaste hambad on sirged ja pulgataolised, niisiis ei võimalda need hästi toitu närida ega läbi mäluda.

Vahel proovivad vöölased pehmeid taimeosi. Mõnikord söövad ka raipeid või otsivad lõpnud loomade korjuste alt kärbsevastseid.

 

PALJUNEMINE

Emased ja isased pruun-kuusvöölased kohtuvad öösel. Enne paaritumist nuusutavad nad kaua aega teineteist. Tiinus vältab umbes kaks kuud, mille järel sünnib tavaliselt kaks poega – harilikult emas- ning isasloom. Enamusel ülejäänud vöölaste liikidest on vaid kaks nisa, emane pruun-kuusvöölane aga saab poegi toita neljast nisast. Sündides on vöölased veel pimedad ning kaetud hästi pehme roosat värvi nahaga, kuid juba võib leida tulevaste rüüvöötmete ja plaadikeste algeid, mis järk-järgult muutuvad sarvestunud rüüks.

 

PRUUN-KUUSVÖÖLASE ISELOOMULIKUD OMADUSED

Pea: Selle ülapoolel on näha massiivset laubakilpi, mis võimaldab maa sees tuhnida või raiuda tihedas padrikus teed.

Rüü: Paks sarvestunud rüü moodustab kere esiosas terviku, ülejäänud keha on jagatud plaadikeste vöödeks, mis võimaldavad loomal liikuda. Vöölane kasutab oma mehhaanilist kaitset ära mullas tuhnimiseks ja kilbina vaenlaste vastu.

Karvad: Seljal hõredad, ulatuvad välja üksikute plaadikeste vahelt. Jäsemetel on karvad tihedamad.

Küünised: Pikad ja kergelt kõverad küünised on kohastunud maa sees tuhnimiseks.

 

SUURUS

Keha pikkus: 32-44 cm.

Saba pikkus: 11-11,5 cm.

Peakilp: 6 cm pikk, silmade kohal 6 cm lai.

Kaal: 2-3 kg.

 

PALJUNEMINE

Tiinuse kastus: Kuni 2 kuud.

Poegade arv: Igal aastal kaks pesakonda, millest igaühes on kaks poega.

 

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Aktiivne nii öösel kui päeval.

Toitumine: Putukad ja nende vastsed, samuti seened.

Häälitsused: Pruuskamine.

Eluea pikkus: Vangistuses üle 20 aasta.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Samasse perekonda kuuluvad veel näiteks liigid Chaetophractus nationi ja Chaetophractus vellerosus.

 

ESINEMINE

Poolkõrbetes, pampades ja hõredates metsapadrikutes Lõuna-Ameerika lõunaosas. Harilikult võib teda kohata Argentiinas ja osas Boliiviast, Tšiilis ja Uruguays.

 

KAITSE

Hetkel pole välja töötatud ühtegi projekti pruun-kuusvöölase kaitsmiseks, kuna ta on üsna rohkearvuline liik, kes pole ohustatud.

 

Kas tead, et…

*Põõsassavanni kõvas pinnases on pruun-kuusvöölastel tuhnimisega probleeme. Nad tõmbavad jäsemed enda alla ja suruvad rüü serva maapinna vastu, et kaitsta keha pehmet alaosa.

*Pruun-kuusvöölase silma võrkkestas leidub vaid kepikesi, kolvikesi pole. Kolvikesed on rakud, mis võimaldavad värvide nägemist. Ilma nendeta saavad aga hakkama ööloomad, kellele piisab ka väga heast erinevate hallide toonide nägemisest.

*Ühelgi teisel imetajaterühmal pole nii laias ulatuses varieeruvat hammaste arvu (8-100) kui vöölastel.

 

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*J. Farndon ”Loomaatlas”

*Loomade atlas

*Looduse entsüklopeedia

*www.msu.edu/~nixonjos/ armadillo/pictures.html