RUKKIRÄÄK 

 
 

·        Tuvastamine

Rukkirääk on hästi tuvastatav oma laulu krääk- krääk või kreep- kreep järgi. Ta laul on vali ja see kostub väga kaugele. Rukkirääk kaalub umbes 150 grammi ja ta sulestik on roostepruun.

·        Elukoht

Rukkirääk on levinud Euraasia metsa- ja stepivööndis. Eestis on rukkirääk väikesearvuline lind. Talle meeldib elada niisketel niitudel, vilja- ja ristikupõldudel ning raiesmikel.

·        Lähimad sugulased

Rukkirääk kuulub kureliste seltsi ruiklaste sugukonda.

·        Pesa

Rukkiräägu pesa on maapinnal rohu sees ja puhmaste vahel. See on lohk, mis on kuivade rohukõrte ja samblaga hoolikalt ääristatud. Pesa läbimõõt on umbes 12- 15 cm, kõrgus umbes 7- 9 cm ja sügavus umbes 3,5 cm.

·        Munad

Munemine algab siis kui pesa on valmis. Täiskurn sisaldab tavaliselt 7- 12 muna.

Munade mõõtmed on umbes 39- 42 mm x 29- 30mm. Haudumine kestab 15- 17 päeva. Poegi haub ja kasvatab emalind üksi. Peale koorumist, kui udusuled on kuivanud viib emalind nad pesast eemale. Emalind kaitseb neid eemalt ja valvab ohu eest. Ühe nädala vanuselt lahkuvad pojad pesast.

·        Toitumine

Rukkirääk sööb loomset ja taimset toitu, mitmeid putukaid, usse, nälkjaid, ämblikke, seemneid ja viljateri.

·        Saabumine ja lahkumine

Rukkirääk on hiline saabuja, mil põldudel on rohttaimed juba küllalt pikaks kasvanud. Kohale jõudes hakkab kohe paaritumine. Rukkirääk talvitub Aafrikas. Augustis, septembris või vahel oktoobris algab tema talvereis.

 

 

Kasutatud kirjandus:

``Loomade elu´´

``Euroopa linnud´´

``Eesti linnuatlas´´

Pilt:

www.luitemaa.eoy.ee/bck/?pagens=1&page=species&act=viewspecie&sid=11&picid=125