Tähistaevas

 

Tähed ja Päike

 

         Meie jaoks on päike väga eriline. Ilma tema soojuse ja valguseta ei oleks ju Maal elu. Päike on ju ometi üsna tavaline. Ta on nimelt üks miljarditest tähtedest. Teised tähed on väga kaugel ja sellepärast paistavad nad ainult väikse täpina.

            Selle tohutu gaasikera(Päikese) keskel on temperatuur 15 miljonit kraadi. Jupiter kiirgab ka pisut soojust, kuid Jupiter ei kiirga temast endast tulevat kiirgust nagu Päike. Planeedid oma kuudega ainult peegeldavad päikesevalgust.

            Päikesesse mahuks üle miljoni maakeral, sest Päikese läbimõõt on 1,4 miljonit km. Päike on Maast 300 000 korda raskem ja tema raskusjõud hoiab planeete nende orbiidil tiirlemas. Tema atmosfääri välimine kiht ehk kroon on väga hõre. Ainult täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu katab Päikese heleda ketta ja Maale langeb Kuu täisvari, on see nähtav. Päikese pinnasest paiskuvad välja Päikese loited ehk võimsad tulesambad. Neid pole võimalik ette ennustada ja need kestavad vaid mõne minuti.

 

Tähtede elukulg

 

         Ükski täht ei sära igavesti. Mõni miljard pärast tema sündi ta kustub. Nad sünnivad tolmu- ja gaasipilve ehk udukogu, kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul.  Pilv muutub kokku tõmbudes keraks ja kuumeneb.          

Tähti on kollaseid(nagu päike), valgeid, oran˛e, sinakasvalgeid ja punaseid. Punased tähed on Päikesest jahedamad ja sinakasvalged üle viie korra kuumemad. 

HIIDTÄHT

            Kui Päikesel kütus otsa saab hakkab ta paisuma ja jahtuma. Sellest saab punaka värvusega hiid. Hiid on päikesest läbimõõdult 30 korda suurem. Aga isegi 40 miljoni kilomeetrise läbimõõduga on ta suure ÜLIHIIU kõrval väike.

            Kõige suurema massiga tähed põlevad läbi ja vaid mõne miljoni aastaga muunduvad nad ülihiiuks. Ligikaudu 400 miljoni kilomeetrise läbimõõduga ülihiiusse mahuks oluline osa Päikesesüsteemist.

 

Erinevad tähtkujud

        

         Tähtkujudeks nimetatakse kujundeid, mis asuvad taevaskeral ja koosnevad heledatest tähtedest. Muistse Kreeka taevas olid enam kui 2000 aastat tagasi samad tähtkujud, mis praegugi. Kreeklased nägid neis loomi, esemeid ja oma muistendite kangelasi. Kreeklased andsidki tähtkujudele nimed. Nagu näiteks Suur Karu, mida Eestis nimetatakse Suureks Vankriks. Veel ka Skorpion, jahimees Orion jne.

            Päike läbib aasta jooksul oma näival liikumisel tähtede suhtes 12 tähtkuju, mis moodustuvad täisringi – zodiaagi ehk loomaringi. Zodiaagimärk on olemas igal tähtkujul erisugune.

 

Erinevad galaktikad

 

         Öötaevas on tihedasti täis erinevaid tähti. Kuigi tegelikult esinevad tähed hiiglaslike parvede ehk tähesüsteemide, galaktikatena, ja ruum nende vahel on peaaegu tühi. Mõnel selgel ööl võib näha üle taeva ulatuvat vööd, mida nimetatakse linnuteeks. Kui seda vaadata teleskoobiga, selgub, ete see koosneb tähtedest. See tähendab, et palja silmaga näeme oma Galaktika miljardeid tähti, mis on sulanud ühiseks helendavaks vööks. Kõik tähed, mis paistavad meile üksikult on meile lähemad tähed galaktikas.

            Meie galaktika moodustab koos kolmekümne lähema galaktikaga nii öelda Kohaliku Grupi. Kuid lugematu arv on universumis ka palju suuremaid gruppe.

            Galaktikad jagunevad väliskuju järgi kolme tüüpi:

                       1)Elliptilised galaktikad on kerakujulised või ellipsikujulised.

                       2)Spiraalset galaktikat iseloomustab näiteks tema tuum ja spiraalharud.

                       3)Varbspiraalse galaktika spiraalharud algavad aga tuuma läbiva samba otstest.  

 

Kasutatud kirjandus: Õpilase teadusentsüklopeedia