GEOGRAAFIA – JÕED ja JÄRVED

 

MÕISTED

LÄHE- koht, kus jõgi saab alguse.

SUUE- koht, kuhu jõgi suubub.

LISAJÕGI- jõgi, mis toob oma vee peajõkke.

HARUJÕGI- jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes.

JÕESTIK- peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku.

JÕGIKOND- maa-ala, kus jõestik saab oma vee.

VEELAHE- kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht.

JÕE LANGUS- jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites.

JÕE VOOLUHULK- vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul.

DELTA SUUE- suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu.

KÄRESTIK- kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab.

JUGA- astang, kust vesi vabalt alla kukub.

KOSK- suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab.

KASKAAD- jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda.

JÕGI- looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis.

JÄRV-looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga.

 

Eesti 10 PIKEMAT JÕGE:

1.  Võhandu    162 km

2.  Pärnu  144 km

3.  Põltsamaa    135 km

4.  Pedja  122 km

5.  Keila   116 km

6.  Kasari 112 km

7.  Puisa  109 km

8.  Pirita   105 km

9.  Emajõgi    101 km

10.                                     

Navesti   100 km

 

SUURIMA LANGUSEGA JÕGI

Piusa jõgi         208 km

 

5 SUUREMA VOOLUHULGAGA JÕGE:

1.   Narva jõgi  umbes 400 m3/ s.

2.   Emajõgi

3.   Pärnu jõgi

4.   Kasari jõgi

5.   Navesti jõgi

 

10 SUUREMA PINDALAGA JÄRVE:

1.   Peipsi- Pihkva järv        3555 km2 ( Eestis on 1529 km2)

2.     Võrtsjärv                  270 km2

3.   Narva veehoidla

4.   Mullutu Suurlaht

5.   Ülemiste järv

6.   Saadjärv

7.   Vagula järv

8.   Veisjärv

9.   Ermistu järv

10.             Tohu järv

 

5 SÜGAVAMAT JÄRVE:

1.   Rõuge Suurjärv            38 m

2.   Väike Palkana järv

3.   Utsu järv

4.   Toolga Mustjärv

5.   Uhtjärv

 

VESIKONNAD:  (53)

1.   Soome lahe vesikond

2.   Peipsi järve vesikond

3.   Väinamere ja Liivi lahe vesikond

 

Allikad: 9. kl. õpik, konspekt