Tädi kilpkonn
              Eino Sepp

Pannud haudejaamas munakorvid maha
liiva sisse päikesepaistele
tädi kilpkonn mõtles: "Poleks korraks paha
külla minna naabrinaistele."

Kahjuks kodus polnud varblast ega varest,
läkaköha oli kalkunil,
kui ta möödus aga mesilase tarest,
seisis perenaine palkonil.
"Kas te teate juba?…" tädi tuppa trügis.
Sinna õhtuni jäi lesima.
Naabreil kibekiire - varsti saabub sügis,
vaja vooderdada mesila,
kinni kaanetada täied kärjekannud,
haue tihendada vahaga…
Lahkus kilpkonn paksu nahaga.
"Milleks askeldused, milleks hool ja mure?"
laitvalt vangutas ta oma pead.
"Päike pojad välja haub. Kes neist ei sure,
tuleb elus toime omapead."

3. Värvi need loomad, kes munevad mune, aga ei hoolitse oma poegade eest?