5. teema: Minu loomaaed.

Tsükli eesmärgid: Teema õpetab lapsi loomi liigitama, minnes samm-sammult edasi lastele tuntud asjadest tundmatuteni. Lapsed õpivad mõistma, mille poolest erinevad elusolendid eluta asjadest.

Tsükli algul on lastel võimalus liigitada loomi oma äranägemise järgi, tehes loomaaia plaani. Mängides loomaaeda, hakkavad lapsed arutlema, mida vajavad nende loomaaia loomad (elupaigad, toit, kaaslased järglaste saamiseks). Nii hakkavad nad paremini aru saama mõistetest: imetaja, kala, kahepaikne, lind, roomaja. Tsükli lõpus saavad lapsed liigitada loomi uute teadmiste baasil, mängides mõistatamismängu ja esitades üksteisele küsimusi.

Emakeel: Lugemis- ja kirjutamisvilumuse kujundamine, kirjatähtedega lugemine - kirjutamine. Tegusõna - Mida teeb? Mida teevad?

Sellegi teema ajal on peatähelepanu emakeeleõpetuses suunatud normaalteksti lugemise oskuse omandamisele ja tekstist teabe leidmisele. Töölehed võimaldavad mitmesuguse teksti lugemist (teabetekst, ilukirjanduslik tekst, luuletused, salmikesed, küsimused).

Arvestamist vajab asjaolu, et rõhutada valjusti lugemise ilmekust saab alles siis, kui on omandatud ladusa lugemise oskus ja hakkab kujunema esmane lugemisvilumus. Enne seda kulub kogu jõuvaru lugemise tehnikale ja esmane selle kõrval on tekstist arusaamine, selles peituva teabe ülesleidmine. Mõlemad ülesanded on veel väga pingutavad. Lapsed peavad saama ise tõdeda, et vigadeta lugemine aitab paremini loetu sisust aru saada. Pole mõtet asetada rõhku lugemise kiiruse suurenemisele - see toob kaasa vigade arvu kasvu ning ka loetu sisu jälgimise vähenemise. Laps peab saama lugeda rahulikult talle jõukohases tempos, enamasti veel omaette häälega (pobinal) lugedes. Nii hakkab ta kõige kiiremini ise loetava sisu tajuma. Üksteist nad sellise lugemisega ei sega.

Korduvat meenutamist vajab nende sõnade märkamine, mille tähendust lugeja veel täpselt ei tea. Harjumus saada teada iga tekstis sisalduva tundmata sõna tähendus kujuneb aeglaselt. Seda toetab õpetajapoolne initsiatiiv teatud sõnade tähenduse selgitamiseks ja sellega kaasnev pöördumine laste poole (Millised sõnad veel tänases loos vajaksid ühist äraseletamist ja neid teistes lausetes kasutamise proovimist?)

Teema pakub häid võimalusi võrdlemaks elutuid ja elusaid objekte (ärgem seejuures ka inimest unustagem - ka meie oleme olendid, oleme imetajad, kuigi milleski väga olulises teistest imetajatest erineme) ning küsimuste kes? ja mis? kasutamist keeles.

Kuna väga palju teemakohaseid arutlusi on seotud erinevate loomade mitmesuguste tegemistega, siis annab see võimaluse sellega seonduvate teeb-sõnade järjekordseks vaatlused nii teeb- kui teevad-juhul. Seda kõike on alustamiseks hea teha tekstivaatlusena ja siis sellest õigekirja jaoks järeldus teha.

Loomad - imetajad, linnud, kalad, roomajad, kahepaiksed - toovad sisse terve hulga nimetusi, mis algavad sageli h või j-ga. Need vajavad tähelepanu, neid võiks võrrelda, rühmitada, et nii soodustada meeldejäämist. Selgeksõppimise korralduse aeg ei ole veel käes. On nende nähtustega tutvumise, vaatlemise ja teadasaamise aeg. J-ga algavate sõnade puhul tuleks alati vaadelda, mis häälik järgneb j-le, ja määratleda see siis ka täishäälikuks ning teha seks korraks järeldus.

Kohati on töölehtedel lugemist sedavõrd, et nende jaoks, kes veel ladusalt ei loe, on seda märksa enam, kui laps korraga tähelepanu keskendada suudab. Siis võib teha rahulikult teatud osade lugemist, millega kaasneb tekstis kiire orienteerumise harjutamine (Jaan loeb kolmanda lõigu, Jüri neljanda. Siis räägite üksteisele, mida lugesite. Vms.)

Endiselt kehtib vajadus küsimustele vastuslausete leidmiseks asja ühiselt arutleda ja vajaminevad sõnad, sõnaühendid tahvlile ning seejärel sealt ärakirjana (nende seast ise vajalikku valides) oma töölehele kirjutada.

Kui kool on otsustanud, et kirjatähtede kirjutamist hakatakse õppima I klassi teisel poolel, siis on selle teema juures paras alustada, sest eelmise teema ajal mindi ka lugemisega üle väiketähtedele. Kirjatehnika on lapse jaoks väga pingutav ja kirjutamine ei tohiks kesta korraga üle 10 minuti. Et paljud koolid alustavadki kirjatähtede õppimist juba esimese klassi teisel poolel, siis ongi ka töölehtedel keelealane kirjutamine selle teema puhul seotud enamasti teema käsitlemiseks vajaliku tööga ja otse emakeeleharjutusi on vähem. Kui kirjatähtedega on otsustatud alustada II klassis, võiks teha täiendavaid kirjutamisharjutusi tahvlil-vihikus.

Töölehti täidetakse veel mõnda aega trükitähtedega, sest kirjatähtedega saab korraliku lause kirjutada siis, kui on õpitud kirjutama ka suuri kirjatähti. Üksiksõnu (lauselünka, tabelisse vm) saab kirjutada muidugi varem, kui vastavad väiketähed on tutvumise ja esmase harjutamise läbi käinud.

Matemaatika: Liitmine ja lahutamine täiskümnetega.