TOITUMISVIISID.

Kui hakkad loomaaeda rajama, pead teadma, kes keda sööb.
Siis sa ei pane eksikombel sobimatuid loomi ühte puuri ja tead, millega oma loomi toita.

13. Hambad.

Kiskjate ja taimesööjate vahel saab vahet teha hammaste järgi.
Loomadel on erinevad hambad. Miks see on nii?
Loomad söövad erinevaid asju. Kiskjad ja taimetoidulised loomad.
Mõned loomad on segatoidulised, neil on mõlemat tüüpi hambaid. Näiteks karu ja inimene.

Kes on rohu- ja kes lihasööja?

Uurime pilte. Millised hambad on erinevatel loomadel. Kas nad on kiskjad või rohusööjad?
Joonistame loomale hambad.
Paberist kiskjate ja rohusööjate hambad.
Kes mida sööb? Kes keda sööb?

Uurime oma hambaid.

Kas inimene on kiskja või taimetoitlane?

Kes keda sööb?

Välja mõelda toitumisahel. Taim - rohusööja -lihasööja.

Mida söövad koduloomad?

Emakeel
Lugemise ja lause moodustamise harjutamine: küsimusele teksti toel vastuslause moodustamine.

Jätkub lause moodustamise harjutamine. Arutletakse, et vaatluse tulemusi saab kirja panna joonistatud või kleebitud pildiga, märkidega, üksikute sõnadega (näiteks loodusvaatluste tabelisse), aga ka ühe või koguni mitme lausega. Neid võimalusi saab arutleda töölehe esimese ülesande pildi kirjeldamisel. Tahvlile võib proovida kirja panna sama asja eri kombel. Suuliselt võiks seda teha mitme lausega ja töölehele ühe lausega, mille algus on seal juba olemas.

Ülesanne teisel töölehel peaks andma arutlusainet ja saadud lauseid järjest lugedes kujuneb jutuke. Iga lause on vastuseks pealkirjaks olevale küsimusele (mida ta sööb?), ent milline peaks olema küsimus, millele annaks vastuse jutukeseks loetud laused koos?

Kolmanda töölehe Suulu kõhuvalu loost tulenevad ülesanded on kaht liiki: a) tekstist vahetut teavet otsima ajendavad (3. ja 4.) ning antud sobivatena tunduvate vastusvariantide seast üht sobivaima kasuks otsustades või koguni neist lähtudes uue (d) vastuslause (d) moodustades. Sellise ülesande juures on lastel enam võimalusi võrdlemiseks, arutlemiseks, otsustamiseks. Seda ülesannet saab edukalt kasutada ka paaris- või rühmatööks. Siis lisandub sellele oma valiku põhjendamine, mis on laste mõtlemise arenemise soodustamiseks samuti väga oluline töövõte.

Teadvustades lastele, et küsimustele vastamine on lausete moodustamine, suunatakse kaudselt tähelepanu iga kord ka lause piiritlemisele tekstis, lausega öeldava täpsusele ja selgusele jne. See kõik on eeltöö abistamaks lapsi end paremini väljendama nii suuliselt kui ka kirjalikult siis, kui tehniline kirjutamise oskus on omandatud. Tekstivaatlused ja nendega kaasnevad arutlused, võrdlemised, eristamised, väljatoomised on eeltööks ka õigekirjaoskuse omandamisele ning seepärast tuleb neisse suhtuda täie tõsidusega, teha seda lastele huvitaval kombel, rahulikult, kiirustamata, et saaks tekkida mõnus toimetuleku tunne ühisest ja hiljem ka iseseisvast analoogilisest tööst.