14. Nokad.

Millist toitu tuleb erinevatele lindudele pakkuda?
Sinu loomaaias elab palju linde. Mida nad söövad?
Lindudel on erinevad nokad. Mõtle, miks see nii on!

Ühenda nokad ja toidud!
Nokkade järgi saab teada, mida linnud söövad.
Joonista erinevate lindude nokkade  järgi nende toidud.

Milline nokk on sobivam?
Pesupulgale kleepida pikenduseks jäätisepulgad.
Proovida sellise pika nokaga laualt seemneid võtta. Võrdluseks kõrvale pesupulgast nokk.

Lindude söögimaja meisterdamine.
Papist piimapakkidest või käbidest.

Emakeel
Lugemise harjutamine.
Vaatlemine, vaadeldu kirjeldamine ja vaatlustulemuste võrdlemine.

Erinevate nokkadega lindude fotod võimaldavad lõpetada teemakohased vaatlused omamoodi loomingulise tegevusega paarides või rühmades
(Valige kahe linnu pildid nii, et saaksite nende nokki kirjeldades neid ka võrrelda mingite esemetega ja omavahel.)
Koos arutatakse võrdlused ja kirjeldused läbi ja siis esitatakse need suuliselt kaaslastele, kes kuulates saavad oma töölehelt vastavaid pilte jälgida.
Et vältida samade pildipaaride valdavat esinemist, võib teha valiku ka loosiga. Sel juhul peaks muidugi olema eraldi loositavad seemne- ja putuktoiduliste lindude pildid.
Kui tahame veel enam mõttetegevust harjutada võib pildid mitte lihtsalt nummerdada, vaid määratleda koordinaatide abil (pilt, mis asub nii esimeses reas kui teises veerus jne.) Kui lapsed pole ridade-veergude mõistetega veel harjunud, on viimane variant muidugi enneaegne.

Lugemispala on esimese klassi jaoks korraga lugemiseks pikk (eakohane tähelepanu püsivus on algajal lugejal maksimaalselt kümmekond rida).
Seepärast peaksid lapsed, kes veel vabalt ei loe, saama lugemiseks kindla jõukohase lõigu, et teksti pikkus neid kohe algul liigselt ei pingestaks.
Selle peaks saama loetava lõigu esmalt omaette pooli-hääli läbi lugeda. Sellise pika loo lugemisel pole otstarbekas jälgida teiste osade lugemist teksti pealt. Seda tuleks kuulata.
Kui õpetaja annab märku (n.: Jaan-Jüri-Anne-Mall, nüüd algab teie osa,) siis tuleks ka teksti jälgida, sest sisu on omaette lugemisest teada. Nii ei lähe ka teiste osade sisu tähelepanu alt välja.
(Kui laps, kellel lugemine tehniliselt veel pingutav, peab tundmata teksti lugemisel jälgima tekstilt teise lugemist, teeb ta seda sõnahaaval ja väga sageli ei suuda ta seejuures jälgida sisu.)