JÄRGLASED.

Paarumisvärvid, laulud ja mängud.
Mis küll sinu sokkudel viga on - miks nad omavahel pusklevad?
Miks loomad sinu loomaaias kevadel tantsima hakkavad? Miks on küll linnulaul nõnda valjuks läinud?
Et järglaseid saada, peavad ema ja isa kohtuma.
Mitmeid kuid enne loomalaste sündi algavad loomadel paarumismängud.
Ka uhkeldamine sarvede ja sulgede ning kõlava lauluga käib asja juurde.
Isasloom valib harilikult pesakoha, emasloom valib isaslooma. (sarved, loomade tantsud ja võitlused).

Viljastumine.
Pärast paaride moodustamist toimub viljastumine ja poegade arenemine.

Pojad arenevad kas ema kõhus või väljaspool seda (munad, marjaterad).
Kõrgemad loomad (imetajad, linnud) hoolitsevad järglaste eest, alamad (kalad, konnad, maod) üldiselt mitte.

15. Imetajad.

Lõvide, kaelkirjakute, karude ja paljude teiste loomade lapsed arenevad emaüsas.
Pärast sündimist hoolitsevad vanemad oma poegade eest ja toidavad neid piimaga.
Sellepärast kutsutakse neid loomi ka imetajateks.
Inimene on ka imetaja.

Kiskjate pojad on sündides abitud ja pimedad. Ema imetab neid koopas piimaga. Hiljem õpetab ta poegadele jahipidamist ja nad hakkavad sööma lihatoite.
Rohusööjate pojad suudavad emale peatselt järgneda, sest tuleb pidevalt olla valmis põgenemiseks. Ka nemad toituvad piimast, kuid ka rohust.
Nii kiskjate, kui ka rohusööjate loomade pojad söövad alguses piima - nad on imetajad.
Mõtle: millega toita orvuks jäänud lõvikutsikat!

Loomalastele emade leidmine.
Oi, mis nüüd on juhtunud!
Loomadel on pojad segamini läinud! Vii loomalapsed jälle emade juurde tagasi.

Kuidas nimetatakse erinevate koduloomade poegi?

Emakeel
Lugemise harjutamine.
Liitsõnade vaatlemine tekstis, nende ärakiri.

Et vältida mehaanilist korduvat ülelugemist, ent siiski lugeda ka sama teksti mitu korda, harjutada lugemist, tuleks korduv lugemine siduda tekstivaatlusega - mingite sisuliste või keeleliste üksuste leidmise eesmärgil.
Laps loeb siis ka sama teksti iga kord uue eesmärgiga, ega märkagi, et see on korduv lugemistehnika harjutamine.
Nii püsib ka suhteliselt lühiajaline eakohane tahtlik tähelepanu kauem, kuna huvi uue ülesande vastu lisab tahtelisele tähelepanule ka huviga kaasneva tahtmatu tähelepanu.

See väga emotsionaalne teema sisaldab oma lugemistekstis palju liitsõnu. Liitsõnad on keeruline nähtus mitte ainult kirjutamise, vaid algaja lugeja jaoks ka lugemise seisukohalt.
Liitsõnad on enamasti tavalistest pikkadest sõnadest veelgi pikemad ja kui laps ei oska seal eeldada kaht lühemat ja ka eraldi loetuna tähendust omavat osa, võivad need pikad sõnad tuua kaasa lugemisraskusi ja -takerdusi veel küllalt kaua.
Sel põhjusel määratletakse mingi abistava märgiga lugema õppimise algperioodil liitsõnad mitmete maade aabitsates-lugemikes. Kui laps on teadlik selliste sõnade olemasolus, neid tekstis otsinud ja leidnud, püüab ta pikema sõnaga kohtudes leida selles kaht osa, mida siis on sõnaks kokku lugeda kergem kui pikka sõna tähe või paari kaupa edasi veeretada.
Pärast teemakohast tööd ja teksti lugemist ongi paras aeg tekst vaatluse alla võtta selleks, et leida üles liitsõnad ja märkida pliiatsiga püstjoon nende liitumise kohta.
Siis avastavad ka lapsed ise, et nüüd on seda sõna palju parem lugeda, sest kriipsust kahel pool olevad osad on head tuttavad lühikesed sõnad, mis kokku öeldes saavad lihtsalt uue tähenduse.
Selle töö käigus saab küsimustega juhtida kordavat tähelepanu ka mitmetele õigekirjanähtudele, kui selleks on vajadust ja soovi
(miks on sõna lõpus d? - loomalapsed, emasloomad, hundikutsikad, kitsetalled, karupojad jt.;
miks peab olema pesakoopas keskel k, aga mitte g?
)