5. Mida vajavad minu loomaaia loomad?

Arutelu elusolendite vajaduste üle.
Tuletame meelde, millised olid elusolendite tunnused: hingamine, toitumine, kasvamine, paljunemine.
Selleks, et olla elus, pead sa kõiki neid asju saama teha.
Mida on siis ühele elusolendile vaja?
Kohta, kus elada, kus oleks toitu ja turvaline, kus saaks kasvatada poegi, kus oleks piisavalt soe - elupaika ehk kodu
Toitu - taimed vajavad toitumiseks valgust, vett ja õhku; loomad aga söövad taimi ja teisi loomi.
Iga elusolend vajab tingimata ka liigikaaslaseid, et saada järglaseid.
Elupaik, toit ja vesi, õhk, soojus ja valgus ning liigikaaslased on loomade eluks hädavajalikud.

Seos elusa ja eluta looduse vahel.
Elusolendid (taimed ja loomad) ei saa elada ilma eluta looduse osadeta: veeta, õhuta, soojuse ja valguseta.
Toome näiteid:
Miks talvel ei kasva lilled  - puudub soojus
Miks lilled ilma kastmata närtsivad? - puudub vesi
Kas meie saaksime ilma õhuta elada? Proovime hinge kinni hoida
Kas saaksime elada talvel lumehanges? Puudub soojus
Ka ilma taimedeta ja loomadeta, teiste elusolenditeta, ei saaks me hakkama, sest poleks toitu ega õhku.

Loomade vajadused.

Kõigi elusolendite vajadused pole ühesugused.
Nad vajavad erinevaid elupaiku, sest nende kehaehitused on erinevad.
Iga loom saab kõige paremini elada, seal, kus tal on mugav liikuda, kerge varjuda, leida toitu ja kasvatada poegi.

Mäng: Mida vajavad minu loomaaia loomad, et olla terved ja rõõmsad?
Loomaaiadirektor peab teadma, milliseid elupaiku oma loomadele ehitada, millega loomi toita, kuidas need loomad järglaseid saavad.
Jaga lastele loomade pildid (kalad, linnud, konnad , roomajad, imetajad).
Mida vajab üks või teine loom eluks?
Teha kokkuvõte loomade põhivajadustest.
Loomad vajavad toitu, õhku ja vett. Loomad vajavad ka elupaika ja kaaslaseid, et turvaliselt elada ja paljuneda.

Kodus: Iga laps saab mõne kodulooma pildi ja uurib, millised on tema vajadused.

Emakeel
Lugemise harjutamine.
Tekstis otsekõne märkimise vaatlemine.
Sõnade rühmitamine nende kohta esitatavate küsimuste (kes? mis?) alusel.

Emakeele osas jätkub küsimuste kes? ja mis? järgi sõnade rühmitamine, kuid selle teema olulisem emakeelealane töö saab toimuda loo "Jonnakas elevandipoeg" teksti vaatlemisel ja lugemisel.
Saab meenutada jutumärkide ülesannet tekstis.
Saab leida otseütlemised ja ütlejad.
Saab proovida ka osalistega lugemist. Seejuures võimaldab tekst kasutada osalistena ka neid lapsi, kelle lugemisoskus on veel aeglane.
Kes hästi loeb, sellele pakume jutustaja osa, kes vaevaliselt, võivad olla elevandiisa ja elevandiema, teised on elevandilapsed (nende arv pole määratud ja see ongi hea). Iga keskmine lugeja tuleb toime elevandipoja osaga.