8.  Lendamine.

Lindudel on liikumiseks tiivad ja jalad.
Õhu vallutamiseks arenesid mõnedel loomadel (linnud, nahkhiired) aja jooksul tiivad.
Et linnud liiguvad ka maismaal, on neil ka jalad.

Võrdleme neljajalgset looma ja lindu. Jõuame järeldusele, et linnu (ka nahkhiire) tiivad on tegelikult muutunud esijalad.
Järeldame - lindudel on tiivad, mida on vaja lendamiseks.

Mõned linnud (näiteks jaanalinnud, pingviinid) on aja jooksul kaotanud lennuvõime, sest neil polnud seda vaja .
Nad kasutasid liikumiseks tugevaid jalgu (jaanalind, emu, kaasuar) ja olid liiga rasked lendamiseks, nii, et lendamislihased taandarenesid. (Ka näiteks kanalistel)
Pingviinid ja mõned teised sukelduvad veelinnud jälle kasutavad tiibu vees liikumiseks   nagu uimi.

Paberilehtedega lendamise imiteerimine.
Kui paberilehest kahe käega servast hoida ja puhuda siis liigub see nagu tiib.

Tiibade siruulatuse mõõtmine .
Lapsed sirutavad käed külgedele ja mõõdavad mõõdulindiga käte laiust sõrmeotstest sõrmeotsteni . Selline oleks nende tibade siruulatus.
Inimesed ei saa lennata, sest neil puuduvad tugevad rinnalihased tiibade liigutamiseks.

Lindude voltimine paberist

(haigur, kurg, pingviin, kotkas, ööbik jt.)

Lindude liigitamine - iseseisev töö.
Jaga lastele linnupildid (kotkad, laululinnud, pardid jt. veelinnud, kurvitsalised,  lennuvõimetud linnud)
Ta peab need liigitama välistunnuste järgi. (võimalused : värvid, nokad, jalad).
Eesmärk on arendada liigitamisoskust.

Milliseid kodulinde on meie maal, nende võrdlemine.
Jalad, tiivad, eluviis.
Millised kodulinnud võiksid olla veelinnud?

Emakeel
Lugemise harjutamine.
J seisab sõnas täishääliku ees.

Esimene tööleht lõpeb lindudega, kes ei lenda. Tõenäoliselt on enne kokkuvõtvat lauset päevakorral lause
Jaanalind kõnnib ja jookseb. See võiks jääda tahvlile (nagu unustatu), pärast kokkuvõtte tegemist saaks selle juurde tagasi pöörduda, et seda lauset vaadelda.
Kolmel sõnal on ühine algustäht. Mis täht neis sõnades järgneb j-le? Millisesse häälikurühma kuuluvad a ja o? Selles lauses järgnes j-le täishäälik, kas see on alati nii?
Teisel töölehel jätkub lugu elevandipojast. See on pikk lugu. Kuidas on seal lood j-le järgnevate tähtedega? Et häälikud on kas täis- või kaashäälikud, võetakse käeulatusse punane ja sinine värvipliiats ning otsitakse üles j-d ja joonitakse järgnev täht vastava häälikurühma värvi (o, u, a, a, a, a, u, a, a, õ, ä, a, ä, a, a, a, a, a, ä, ). Vaadeldakse tehtut. Võib loendada, mitu häälikut märgiti, mitu erinevat häälikut märgiti ja mis värvi pliiatsit mitu korda märkimiseks kasutati. Järgneks järeldus: sõnas on j järel alati täishäälik.