10.Hingamine ja vereringe.
Süda on tilluke pump.

Süda on pump, mis paneb vere meie kehas tööle.

Veri voolab kehas mööda veresooni. Süda ja veresooned kokku moodustavad vereringe.
Vereringe on seotud seedesüsteemi ning hingamisega .
Veri viib keharakkudele hapnikku ja toitu.
Keharakkudes vabaneb toidust hapniku juuresolekul energia ja tekib süsihappegaasi.
Veri kannab ka organismi jääkaineid ja süsihappegaasi.

Pulss

Katsuda, kui mitu korda minutis süda tuksub. Mismoodi hakkab süda lööma kehalise tegevuse korral (pärast kükke 1 minuti jooksul)?
Südametegevus kiireneb, sest keharakud vajavad rohkem hapnikku ja toitu, et teha energiat keha liigutamiseks.

Hingamine.

Õhk on gaaside segu. Inimesele tähtsad gaasid õhus koostises on hapnik ja süsihappegaas.
Inimesed hingavad suuga õhku, mis liigub meie kopsudesse.
Kopsude seintes on rohkesti veresooni, kus õhust imendub verre hapnik.
Veri kannab hapniku laiali keharakkudesse, kus seda kasutatakse toiduainetest energia vabastamiseks.
Protsessi käigus tekkiva süsihappegaasi kannab veri tagasi kopsudesse, kust see väljub koos väljahingatava õhuga.

Kui kaua sa saad hinge kinni hoida?

Keharakud ei saa olla ilma õhuta, sellepärast peame me hingama.

Hingamissagedus.

Mitu korda sa minutis hingad. Kas hingamine kiireneb kehalise koormuse korral - 1 min. jooksul üles-alla hüpates? Kehalisel tegevusel on vaja rohkem hapnikku, et toidust saaks vabaneda energiat.

Vereringe ja hingamise seos.

Pulss ja hingamine kiirenevad kehalisel tegevusel, sest keha vajab rohkem energiat ja hapnikku.
Katsetame, kuidas sportimisel hingamissagedus ja pulss muutvad? Mõõdame pulssi ja hingamissagedust enne ja pärast