12.Erinevad õied.
Vaatleme erinevaid õisi.

Katkend "Väikesest printsist"

Kuju järgi on õisi võimalik jagada sümmeetrilisteks ja asümmeetrilisteks. Korvõied, ristõied, liblikõied, roosõied jne.
Karikakrad
Kellukas
Kullerkupp ja Kullerkup ja jutt Kullerkupp
Nurmenukk ja Kukepüksid
Hääle kaotanud karukell
Lõvilõuad
Meelespead
Pääsusilmad
Rukkilill ja Saialill ja leivalill
Sinilill
Võilill
Varsakabi ja Varsakabjad
Võsaülane ja Ülane

Üksikud õied ja kobarõisikud. Lapsed liigitavad õisi piltide järgi.

Missugused putukad armastavad neid õisi. Miks õied lõhnavad? Miks on õied värvilised?

Putukate abil tolmlevad taimed. (liblikad, mesilased). Millised õied on taimedel, keda tolmeldavad putukad?
Koolibrite tolmeldatavad õied. Mis iseloomustab koolibrite ja nahkhiirte tolmeldatavaid õisi?
Lihatoidulised õied. Kuidas lõhnavad lihatoidulised õied?
Tuultolmlejad taimed (lepp, paju, kask). Millised on tuulega tolmlevate taimedeõied? Vaatleme erinevate tuultolmlejate õisi oma ajatatud okste näitel (paju, sarapuu,lepp).

Kuldkinga õis on kaval lõks putukatele. Putukat meelitab ligi õie ere värv ja lõhn.
Ta lendab kinga servale ja kukub sisse. Välja sama teed kaudu enam ei pääse, sest
kingakese sisepind on libe ja kaardus. Välja pääseb putukas pisikese avause kaudu,
kuid tahes-tahtmata tuleb ennast õietolmuga määrida. Kuna putukarahvas on vilets
õppima, siis kordub järgmisel õiel sama lugu. Nii kannab putukas õietolmu ühelt
kingakeselt teisele. See on taimele väga vajalik, sest tolmeldatud õie asemele
kasvab väikest kurki meenutav vili, mis valminuna lõhkeb. Tuul kannab laiali sadu
imekergeid seemneid.

Tarnad ei ole just eriti tähelepanuäratavad taimed.Tavaliselt sulavad nad
kokku muu hallusega ja on tuultolmlejate taimedena isegi õitsemise ajal
üsna silmapaistmatud. Erandeiks on aga varakevadel õitsevad liigid,
näiteks kuivadel liivastel nõlvadel ja hõredates männimetsades kasvav
nõmmtarn. See on üle kogu Eesti laialt levinud liik, mida võib sinilille
õitsemise aegu kindlasti kohata. Tarnade ilu nägemiseks on vaja neid
vaadata lähedalt, parem koguni luubiga. Vaadake, missuguste
säravkollaste tutikestega on üle puistatud tarnapuhmik! Need on tema
isapähklid, millest ripuvad välja pikad kollased tolmukad. Tuul kõigutab
tolmukaid, haarab kaasa õietolmu ja kannab seda madalamal asuvate
emaspähklite emakasuudmetele.

Nurmenuku õiekroon on kokku kasvanud putkeks, mille suudmest paistab
ühtedel õitel välja emakas, teistel aga viis tolmukat. Nurmenukul on
kahesuguse ehitusega õisi: osal on pikk emakakael ja lühikesed tolmukad,
osal aga vastupidi. Kahesugune õite ehitus on kujunenud välja takistamaks
isetolmlemist; putukad saavad kanda õietolmu lühikestelt tolmukatelt
lühikesele emakale ja vastupidi ning õietolm ei satu kunagi sama tüüpi õie
emakasuudmele.

Nurmnelgi õied on punased ja tema kroonlehed on terved
ning veidi hambulise servaga. Õitel on pikk krooniputk ja sealt saavad
nektarit kätte vaid päevaliblikad oma hästi pika imilondiga.