1. Mängime paleontolooge.

Kuidas uuritakse väljasurnud loomi ja taimi?
Näita lastele sauruste ja teiste väljasurnud loomade pilte. Kas selliseid loomi elab praegu? Kuidas me neist loomadest teame?
Kakssada aastat tagasi ei teatud saurustest veel midagi, tänapäeval võib neid näha kõikjal. Kuidas on see võimalik?
Kivistised jutustavad
Kas maapind meie jalgade all ei võiks kõneleda meile minevikust?
1. Jaga lastele kivististe tükke ja fotosid.
Lase lastel rühmadena arutleda, kuidas need kivistised on tekkinud ja kellele/millele need kuuluvad.
Kust kivistised võivad pärineda ja kuidas neid võiks leida?
Maapõues on säilinud kivistunult muistsete olendite luid ja jäljendeid.
Neid nimetatakse kivististeks ehk fossiilideks.
Kivistisi uurides saab teada, kuidas nägi Maa välja möödunud aegadel.
2. Kirjuta tahvlile sõna "paleontoloog".
Mis tööd teeb paleontoloog?
Paleontoloogid uurivad maapõues leiduvaid kivimeid, et avastada kivistisi - jälgi kunagistest elusolenditest.
Paleontoloogia, ehk teadus väljasurnud loomadest ja taimedest, on avanud meile minevikusaladused.
Paleontoloogide töömeetod on väljakaevamine.

Kuidas töötavad paleontoloogid?
Küpsisest rosinate väljakaevamine paleontoloogi tööriistadega (pintsli ja hambaorgiga).
Kas kivistise kättesaamiseks tuli küpsis purustada?
Loendame leitud rosinad ja koostame tabeli

Sõnaselgitused: rabe, õrn ja purunev
Kas habras on kõva, tugev või terav?

Emakeel.

Liitsõna. Selle osasõnade eristamine. Liitsõnade moodustamine. Liitsõna ja tema osasõnade tähendus.
Võiks olla eelmisel aastal õpitu kordamisena eeltöö teema juurde minekule tekstist nopitud ja seletamist vajavate liitsõnade vaatlus ja nende tähenduse arutelu.

Näiteks. Harjutus 1.
TÄNA + PÄEVAL = TÄNAPÄEVAL
MERE + KALLAS = MEREKALLAS
JÕE + KALLAS = JÕEKALLAS
MAA + PIND = MAAPIND
MAA + PINNA + KIHT = MAAPINNAKIHT
VANA + AEGNE = VANAAEGNE
LOOMA + LUU = LOOMALUU
TAIME + LEHT = TAIMELEHT
AJA + LUGU = AJALUGU
EEL + AJA + LOOLINE = EELAJALOOLINE
DINO + SAURUS = DINOSAURUS
MÕÕK + HAMBULINE = MÕÕKHAMBULINE

See võiks toimuda sissejuhatava teemaosana: "Kas lugemine on veel meeles?", sest 2. klassis hakkab lugemist kui õppimise vahendit vaja minema palju enam kui varem.
Sõnad võiksid olla kaartidel, millel on ka tingmärgid, mis viivad kokku vajalikud liitsõna osasõnad, näit. sinine ring, sinine kolmnurk, sinine ruut, sinisetriibuline ring, .... kollane ring jne. Kaardid jaotatakse pinkidele, iga laps loeb oma kaardil olevasõna. Kaardid pööratakse ümber, tingmärgid nähtavaks, ja mängu alustaja kirjeldades oma tingmärki kutsub endale paarilise. Paariline (sama tingmärgiga teise kaardi omanik) nimetab mängu jätkaja ja siirdub koos mängu alustanuga klassi ette, kus koos otsustatakse, kumb sõna liitsõna tegemisel peab olema esimene osa sellest, kumb teine osa. Kaartide kõrvu paigutamisel saadud liitsõna asetatakse tahvliservale või alusele ja asutakse koos kogu klassiga selgitama, mida see tähendab. Alguses küsitakse, kas keegi juba teab, siis otsustatakse, kas olemasolevad teadmised või oletused on õiged jne. Siis siirdutakse järgmise sõnapaari juurde analoogiliselt eelmisele. Loetud ja täpsustatud tähendusega liitsõnad jäävad tahvlile nähtavale.

Harjutus 2. Tahvlil on osasõnade tulbad mittevastavas järjestuses. Toimitakse paarides (pinginaabrid). Ühise otsustuse järel ühendatakse sobivad sõnad joonega

Näide:MERE PIND
TÄNA AEG
MAA KALLAS
VANA PÄEV
JÕE LEHT
AJA LUGU
LOOMA EEL AEG
TAIME LUU
* KIHT MAA PINNA
* AJA EEL LUGU

Ülesanne 3. Nüüd võiks ühiselt moodustada skeemi (mudeli)

(siin on skeemi koht)

Harjutus 3. Tee silpidest sõna.
(Silbid spiraalile vahelduvalt suunanooltega) PA -
LE - ON - TO - LOOG.
Mida see sõna tähendab? Edasi siirdutakse tekstile töölehel.
Pärast tööd tekstiga võiks veel: "Selles loos on kaks erilist liitsõna.Millised?"
SAURUS MÕÕK DINO HAMBULINE

Sõnaselgitused: rabe, õrn ja purunev
Kas habras on või kõva, tugev ja terav?

Eelmise päeva töö kordamiseks võiks tekstist leida ka liitsõnad (väljakaevamine, mitmesugune, tööriist, kättesaamine). Kui vaja, siis ka selgitada tähendust.