5.Loomad enne ja nüüd.

Millest teame, mis oli enne?
Mida tähendab, kui ütleme:Kaua aega tagasi?
(
eile, enne minu sündimist, enne minu vanemate sündimist, väga kaua aega tagasi).
Mida kaugemale ajas tagasi me mõtleme, seda vähem me sellest ajast teame, eriti, kui mõtleme aegadest, mil ei elanud veel ühtegi inimest, kes saaks meile jutustada toimunust.
Nende aegade kohta saab teha vaid oletusi igasuguste kivististe põhjal, mis on maa seest leitud.
Paljud loomad ja taimed, kes praegu elavad, sarnanevad loomade ja taimedega, kellest me teame vaid kivististe järgi.
Praegu elavad loomad on vaid aegade muutudes pisut teistsuguse välimusega. Näiteks praegu elavad elevandid on paksu palja nahaga ja elavad soojades Aafrika rohtlates, kunagi elanud mammutid aga olid karvased, sest nad elasid külmemal ajal.

Maailm erinevatel ajastutel.
Ürgaegkonnas kattus Maa tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa.
Millal ja kuidas algas elu Maal?
Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid
Lõuna-Aafrikast on leitud 2,9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid.
Vanaaegkonnas jätkus elusorganismide teke ja areng ürgookeanis.
Mere ja maismaa
piirid vaheldusid sel ajal korduvalt.
Meres
valitsesid trilobiidid, karbid, peajalgsed ja rüükalad.
Ajastu lõpul arenesid esimesed maismaaloomad - kahepaiksed.
Maad katsid soised osjapuude ja sõnajalgade tihnikud
.
Keskaegkonnas valitses soe ja niiske kliima.
Maa oli kaetud hõlmikpuu ja palmlehikumetsaga
.
Kujunesid välja dinosaurused
ja roomajad.
Ajastu lõpul kliima jahenes ja dinosaurused ning suur osa valitsevaid taimi ja loomi suri välja.
Uusaegkonnas said valitsevaks imetajad
, linnud ning katteseemnetaimed.
Ajastu lõpul ilmus ka inimene.
video väljasurnud imetajast

Ideid:Lahtikeeratav riiderull Maa arengu piltidega.
Riiderull algab ürgaegkonnast ja iga aeg on õige pikkusesuhtega joonistatud.
Pildiloto üksteisele järgnevatest ajastutest.

Kui kaua kestsid erinevad ajastud?
Erinevate aegkondade kestusest parema pildi saamiseks võib võtta kogu Maa ajaloo võrdseks 1 aastaga.
Selle järgi kestaks vanim ürgaegkond hiigelaasta jaanuarist septembri teise pooleni. Kuskil maikuu alguses ilmuksid esimesed elusolendid - bakterid sinivetikad ja rohevetikad.
Vanaaegkond oleks kestnud septembri teisest poolest novembri lõpuni. Siis arenes tormiline elu meres ja ilmusid esimesed maismaaloomad - kahepaiksed.
Keskaegkond kestis kuni detsembri viimase nädalani. Siis võidutsesid dinosaurused ja roomajad, ilmusid ürglinnud
ja ürgimetajad.
Aasta viimased seitse päeva kestaks uusaegkond ning ilmuksid imetajad.
Inimene ilmuks Maa ajaloo areenile alles selle hiiglapika aasta viimasel päeval kell 8 õhtul. Inimkonna eluiga võrreldes Maa ajalooga on väga lühike.

Loomad enne ja nüüd.
Mõned organismid ei ole miljonite aastate jooksul oluliselt muutunud. Teised loomad tegid aga aja jooksul läbi pika muutumise. Muutumine ja kohastumine keskkonnaga aitas neil loomadel ellu jääda.
Klassis võib uurida kivistisi ja praegu elavaid loomi ning võrrelda neid.
Näit. Hobuse eellased
, elevantide eellased, lennuvõimetud linnud, linnud jne. Muistsete loomade võrdlemine praegu elavate loomadega.

Eestist leitud kivistised.
Läheme Geoloogiamuuseumisse ja vaatame, milliseid kivistisi on Eestist leitud.
Millised loomad on Eestis elanud?

Vaatleme settekihte looduses.
Teeme väljasõidu mererannikule või jõe äärde või paekivipaljandisse.
Otsime kivimi pinnalt kivistisi ja mängime paleontolooge.

Emakeel.
Nüüd peaks võtma kordava vaatluse alla häälikuühendid (täishäälikuühendid ja kaashäälikuühendid).
Pärast teemakohast tööd võiks meenutada eelmisel aastal õpitut täis- ja kaashäälikute ja häälikuühendite kohta ning siis uuesti vaadata teksti esimest lauset ja leida sealt kahest esimesest sõnast häälikuühendid (õi, sj).
Kas ka kolmandas on häälikuühend?
Miks on aga sel juhul kõrvuti kaks a tähte? (I klassis saadi ju teada, et häälikuühendite põhiseaduse kohaselt ei esine seal kunagi kahekordset tähte. Probleem vajab uurimist. Kui siin kirjaviga olla ei saa, siis miks see nii on?
Uurida, mis sõna see niisugune on - maailmas.)
Hea, kui lapsed jõuavad ise sellele, et tegemist on liitsõnaga ja teevad oletuse, et häälikuühendid jäävad iga sõna sisse.
Sama ühend ei kuulu korraga kahte sõnasse.
Veel võiks leida kahest lehel olevast küsimusest 5 kaashäälikuühendit ja 1 täishäälikuühendi. Need võiks joonida alla või kirjutada ühe sinise ja teise punase pliiatsiga.
Arutleda võiks selle üle, mille poolest on sarnased täis- ja kaashäälikuühendid ja mille poolest erinevad (s.: kõrvuti sõnas on ühe häälikurühma erinevad häälikud, nende kirjutamisel ei kasutata kahekordset tähte ka siis, kui kõlavad pikemalt; e.: täishäälikuühendis on kaks häälikut, kaashäälikuühendis võib olla ka kolm (ürgne) või harva ka neli (korstnas), täishäälikuühend on alati ühte silpi mahtuv ühend, kaashäälikuühend mahub ühte silpi ainult siis, kui on sõna või liitsõna osasõna alguses, muidu jaguneb see alati kahe silbi vahel).