6.Kes olid dinosaurused?

Millal saurused elasid?
Arvukate maismaa selgroogsete seas said keskaegkonnas valitsejaks dinosaurused ja roomajad. Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest.
Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid.
Saurustele külla

Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad.
Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt.
Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale.
Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused.
Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad.

Liikumismäng.
Lapsed seisavad püsti ja kordavad kooris järele õpetaja poolt öeldud sõnu ja teevad ettenäidatud liigutusi.
Kaua aega tagasi elasid dinosaurused
ja nad kõndisid raskelt ja aeglaselt (raske ja aeglase kõnnijäljendamine),
sest mõned neist olid väga suured (sirutame käed üles).
Aga mõned saurused olid tillukesed (kükitame alla)
ja nad jooksid kiiresti-kiiresti (kiire paigaljooks).
Mõned saurused armastasid ujuda (ujumisliigutused)
aga mõned trampisid ringi maa peal (jalgadega trampimine).
Mõnedel olid tiivad, mida vehkida (lendamisliigutused),
mõnedel olid pikad kaelad, mida sirutada (kikivarvastel sirutame käed välja).
Kuid kõige kurjem neist oli türannosaurus (teeme türannosauruse hirmsa oleku).
Kuhu nad kadusid, keegi ei tea -
sest, et nad surid vist välja.

Sauruste nimede tähendused.
Saurused said oma nimed väliste tunnuste järgi. Nimede panemisel kasutati kreeka ja ladinakeelseid sõnu.

Sauruse joonistamine ja talle nime väljamõtlemine.
Laps joonistab sauruse ja paneb talle välimuse järgi nime.
Lapsed võiksid kirjutada jutukese, kust sai nende poolt joonistatud saurus oma välimuse iseärasused. R. Kiplingi loomamuinasjuttude ainetel "Kass, kes kõndis omapead" jt.
Poroloonist saurused
Poroloonist lõigatud saurusekujude kokkuõmblemine ja värvimine guaššidega.
Hiljem teevad lapsed nende saurustega saurustemaa ja korraldavad saurusenäituse.
Samast poroloonist saab teha ka maastikku, tulemägesid jms. Porolooni on hea liimida kummiliimiga.

Saurustemaa
Lõika suurelt pappkarbilt (neid võid küsida kaupluste juurest laoruumidest) kaas pealt ära.
Seejärel aseta karp külili ja värvi karbi sisse panoraam - taevas, tulemäed, loodus.
Karbi sisse võib kleepida ka karbikaane papist lõigatud mägesid ja puid, et saavutada ruumilisust.
Karpi paneme omavalmistatud saurused, mida võib teha kas papist, poroloonist , plastmassist või savist.
Saurustemaa valmib mitmete õppepäevade jooksul valmistatud materjalist ja selles võivad lapsed ära kasutada kõike, mis nad ise meisterdavad.
Materjali võib korjata ka loodusest.

Sauruste suurused, kaalud tabelite ja graafikutena.
Kõige suuremaks loomaks olid brahhiosaurused.
Nad toitusid vaid taimedest ning olid rahumeelsed olendid. Vaenlase vastu kaitses neid suur kere.
Hiiglaslikud apatosaurused veetsid suurema osa elust vees, sest nad olid püsti seismiseks liiga rasked.
Apatosaurus (brontosaurus) - 24 meetrit kõrge, 40000 kilo
Türannosaurus
- 12 meetrit kõrge, 9000 kg
Tritseratops
- 8 meetrit kõrge, 8000 kg
Stegosaurus
- 9 meetrit kõrge, 3000 kg
Plesiosaurus - 5 meetrit kõrge, 2000 kg

Mõõtmised väljas, kui suured olid saurused.
Sauruste suuruse võrdlemine tänapäevaste asjadega.

Brahhiosaurus
Harisisalikud

Ihtüosaurus

Partnokksisaliku

Pteraanodon

Pterosaurused

Stegosaurus

Tanüstrfeus
Tritseratops

Tülosaurus ja elasmosaurus

Soomustatud sisalikud

Esimesed julged õhumeres

Lõbusaid lastelugusid: Väikese dinosauruse lugu ja Tinasõdur ja dinosaurus ja Barosaurus kohtub allosaurusega