5. teema: KÖÖGITEADUS.

Tsükli eesmärgid: Lihtsa teadusega kohtumiseks on köök lapsele õige paik. Siin ei muutu füüsika ja keemia avastamine igavaks - esimeste mõõtmisoskuste omandamine on mõtestatud ja vajalik, segamine ning külma ja kuumaga katsetamine toob juurde põnevust ja arendab elulisi oskusi. Köögis toimetades saab välja kujundada tervislikke harjumusi aga ka arendada maitse ja ilumeelt ning fantaasiat.
Köögiteaduses vajalikud katsevahendid on lihtsad ja kättesaadavad. Paljud asjad võivad lapsed ise kodudest kaasa tuua. Tunde saab läbi viia nii köögis, kui ka klassis.
Lapsed õpivad mõistma, et ümbritsev maailm koosneb ainest. Ainet saab vaadelda, kirjeldada ja klassifitseerida. Aine võib olla tahkes, vedelas või gaasilises olekus ning minna temperatuuri mõjul ühest olekust teise. Soojus võib muuta ainete keemilist ehitust. Aineid saab segada ja mõõta.
Arendatavad oskused: vaatlus-, liigitamis-, võrdlemis-, hindamis- ja kirjeldamisoskus, loovus probleemide lahendamisel.

Tsükli osad. Tsükli põhimõtted. Tundide teemad. Kestus
I Ainete liigitamine. Aineid saab vaadelda. Omaduste alusel saab aineid liigitada tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks. Kuju muutmine ei muuda aine teisi omadusi. 1.Vaatame kööki.

2.Ained köögis.

3.Tahked ained.

4.Vedelikud.

5.Gaasilised ained

1 nädal
II Aine olekud. Soojusenergia mõjul võivad ained minna ühest olekust teise. Kuumutamine muudab ainete keemilist ehitust. 6.Aine olekud.

7.Kuidas jääd säilitada?

Ehitame jäälossi. 2 t.

8.Teeme jäätist.

9.Milleks on vaja kuumust

10.Küpsetame.

1 nädal
III Aineid saab segada. Aineid saab segada. Segamine ei muuda segu koostisosade omadusi. Segusid saab lahutada sorteerides, setitades, filtreerides ja aurutades. 11.Teeme salatit.

12.Teeme salatikastet.

13.Teeme kivi-raua suppi.

14.Kuidas lahusest soola kätte saada?

1. nädal
IV Aineid saab mõõta. Kõiki aineid saab mõõta. Mõõtmine, see on võrdlemine teiste samasuguste ainetega. Mõõta saab standartsete ja mittestandartsete mõõduvahenditega. Mõõta saab pikkust , mahtu ja massi. 15.Aineid saab mõõta.

16.Mõõdame pikkust.

17.Pikkusühikud.

18.Mõõdame mahtu.

19.Mahuühikud.

20.Mõõdame massi.

Massiühikud.

21.Kordamine.

1,5 nädalat

I Ainete liigitamine.

Lapsed õpivad varakult mõistma, et neid ümbritsev maailm koosneb ainest.
Ainet saab kirjeldada ja liigitada omaduste alusel. Värvi, materjali, kuju ja maitse järgi klassifitseerimine arendab vaatlusoskust ja sünteesimisvõimet.
Aine eksisteerib maailmas tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul. Neile kõigil on iseloomulikud erinevad omadused. Tahketel ainetel on püsiv kuju. Tükeldamine ei muuda tahkete ainete teisi omadusi. Vedelikel ei ole püsivat kuju. Vedelikud võtavad nõude kuju, millesse neid valatakse. Püsiv kuju puudub ka gaasidel ning võimaluse korral täidavad gaasid kõik vabad ruumid.
Mõisted: omadus, eristamine, liigitamine, tahke aine, vedelik, gaas.
Aineid saab vaadelda. Omaduste alusel saab aineid liigitada tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks. Kuju muutmine ei muuda aine teisi omadusi.

II Aine olekud.

Aine molekulid on pidevas liikumises . Et kõigis ainetes on liikuvaid molekule, sisaldub kõigis ainetes ka soojust. Kui soojusenergiat tuleb juurde, hakkavad aine molekulid kiiremini liikuma Soojuse mõjul võib aine minna ühest olekust teise (tahke-vedel-gaas). Tahke, vedel ja gaasiline on aine olemise viisid ehk olekud.
Tahkes aines on molekulid väheliikuvad, molekulid on seotud tugevate sidemetega. Seepärast on tahkel ainel püsiv kuju. Temperatuuri tõustes kiireneb molekulide liikumine ning mõned sidemed katkevad. Aine muutub vedelaks. Veel kõrgemal temperatuuril katkevad kõik molekulidevahelised sidemed. Gaasimolekulid saavad liikuda väga kiiresti kogu vaba ruumi ulatuses. Kõige paremini mõistavad lapsed seda ise molekule mängides.
Kõige paremini saavad aine olekud ja nendevahelised üleminekud mõistetavaks vee vaatlemisel. Madalal temperatuuril vesi jäätub , kõrgel temperatuuril aga aurustub.
Erinevate ainete molekulid liiguvad erinevalt, sellepärast kuumenevad mõned ained kiiremini, teised aeglasemalt - ained võivad olla kas head või halvad soojusjuhid. Häid soojusjuhte, nagu metall ja klaas kasutatakse keedu- ja küpsetusnõude valmistamiseks. Halvad soojusjuhid , nagu potilapid , aitavad vältida käte põletamist ja on abiks termostes ja potisoojendajates, vältides soojuse hajumist. Erineva temperatuuriga ainete kokkupuutel annavad ühe aine molekulid osa energiast üle teise aine molekulidele, pannes nad liikuma. Soojus liigub alati soojematelt kehadelt külmematele. See toimub niikaua, kuni temperatuurid ühtlustuvad. Soojusenergia edasiandmine teeb toiduvalmistamise pliidil ja ahjus võimalikuks.
Soojusenergia põhjustab ka keemilisi muutusi aine ehituses.
Mõisted: aine olek, molekulid, aurustumine, külmumine
Soojusenergia mõjul võivad ained minna ühest olekust teise. Kuumutamine muudab ainete keemilist ehitust

III Aineid saab segada.

Kõiki aineid saab omavahel segada. Segamine ei muuda segu komponentide omadusi. Segud on näiteks salatid, supid ja kokteilid. Segu komponente on alati võimalik segudest lahutada sorteerides, setitades, filtreerides ja aurutades.
Kohvi filtreerimine läbi paberi, soola aurutamine veest ja õlikihi eraldumine settimisel aitavad näitlikult mõista erinevaid segude lahutamise meetodeid.
Mõisted: segu, filtreerimine, aurutamine, setitamine, lahustumine, lahus.
Aineid saab segada. Segamine ei muuda segu koostisosade omadusi. Segusid saab lahutada sorteerides, setitades, filtreerides ja aurutades.

IV Aineid saab mõõta!

Kõik ained omavad massi ja võtavad ruumi. Mass ja kaal on erinevad asjad.
Kaal tuleneb Maa gravitatsioonijõust (külgetõmbejõust).Maast väiksema külgetõmbejõuga paikades on esemete kaal väiksem. Näiteks Kuu on Maast 8 korda väiksem ja tema gravitatsioonijõud on samuti 8 korda väiksem. Esemed kaaluvad Kuul 8 korda vähem.
Mass näitab aine hulka esemes. Aine mass jääb alati samaks.
Ainete masse saab mõõta. Massi mõõtmine, see on ühe eseme massi võrdlemine teise eseme massiga. Masside võrdlemiseks kasutatakse kaalu. Kui esemetel on võrdne mass, jääb kaal tasakaalu. Suurema massiga ese kaalub väiksema massiga eseme üles.
Masse saab mõõta nii tahketel ainetel, vedelikel, kui gaasidel. Oleku muutmine ei muuda aine massi. Tükeldamine ja kuju muutmine ei muuda aine massi.
Mõõtmine, see on asja võrdlemine mingi teise samasuguse asjaga. Iga asi võib olla suhteliseks mõõduvahendiks, täpseid mõõtmisi saab teha standartsete mõõduvahenditega.
Et tahketel ainetel on kindel kuju, saab neil mõõta kõrgust , pikkust ja ümbermõõtu. Vedelikel ja gaasidel puudub püsiv kuju. Nendel mõõdetakse mahtu. Mahtu saab mõõta ka tahketel ainetel.
Mõisted: mass, kaal, kaalumine, tasakaal, maht.
Kõiki aineid saab mõõta. Mõõtmine, see on võrdlemine teiste samasuguste ainetega. Mõõta saab standartsete ja mittestandartsete mõõduvahenditega. Mõõta saab pikkust , mahtu ja massi.

Emakeel:
Eeldatavasti on õpilased jõudnud omandada kirjatähtedega kirjutamise oskuse ja teinud piisavalt kirjatehnilisi harjutusi. Ometi on see käekirjalise kirjutamise oskamise, veel mitte vilumuse tase ja seepärast võtab kirjutamise protsessist aktiivselt osa lapse tähelepanu ja mõtlemine. Teises klassis on veel küllalt pingutav pidada silmas korraga mitut eesmärki (tähe kuju, seosed, õigekiri jms), seepärast tuleks kujundada õppeülesanded nii, et lapsed saavad liikuda edasi kohtudes korraga ühe raskusega, s.t lahendada ülesannet osade kaupa, nii nagu tehti seda I klassis üleminekul suhtlemiselt suurtähtedega teksiga suhtlemisele normaaltekstiga. Õigekirja-arutlused tuleks siduda kollektiivse tööga klassitahvlil ja need peaksid toimuma enne töölehele või vihikusse kirjutama asumist. (Häälikupikkuse märkimiseks õige tähe või tähekombinatsiooni valimine iseseisvalt koos kirjutamisega jääb viimase jaoks tähelepanu koondamise tõttu sageli tagaplaanile ja läheb üldse meelest. Põhjuseks on asjaolu, et laps peab kirjutades intuitiivselt sõna häälima, et siduda häälik õige tähega. Kui kirjutamine on automatiseerunud, siis toimub ka tähe valik ilma pingutuseta ja teine ülesanne - pidada silmas häälikupikkusest tulenevaid tähevalikute vajadusi - on pidevalt tähelepanu all. Kui kirjutamine ise nõuab täit tähelepanu, hajub tähelepanu õigekirjalt.

Ei saa jätta tähelepanuta ka sõnavaralist tööd. Sõnu, mille tähendus on tundmata või hägusalt teada, lisandub pidevalt. Siin tuleks jätkata (või alustada) traditsiooni hoida uusi selgeks saanud tähendusega sõnu (näiteks kaartidena) nähtaval mõnda aega ning aktiviseerida nende kasutamist harjutuslausete koostamisel.

Sagedast kordavat harjutamist vajab ka häälikupikkuste märkimine, eriti sulghäälikute osas. Korratakse teeb-sõnade ja riimuvate sõnade leidmist, tehakse esmatutvus koma kasutamisega et ja kuid ees. Katsetatakse ka iseseisvat loovat kirjutamist (eseme või pildi kirjeldus, oma arvamus jms) mõne lausega.

Matemaatika: Korrapärased hulknurgad ja hulktahukad, prisma, püramiid, kuup, silinder, koonus; nende ruumalade võrdlemine. Täht (või mõni asi) arvu tähisena. Hulknurga tipud, küljed, nurgad, täisnurk. Mõõtühikud: cm, dm, m, km, g, kg, l ja mõõtmine.