4.Vedelikud.

Tuletada meelde vedelike omadusi. Ükskõik millisesse anumasse neid valada, võtavad nad anuma kuju. Valades vedelikku ühe kujuga nõust teise täidab vedelik neid erineval määral

1.Katse ümberpööratud pudeliga.

Vala kitsa kaelaga pudelisse vedelikku (mitte ääreni täis) ja sule pudel korgiga. Näita lastele pudelit, pööra siis pudel teistpidi ja küsi kas vedelikku on samapalju. Seda katset ei suuda loodusrahvad sageli lahendada, sest nad pole harjunud niimoodi loogiliselt mõtlema.

2.Kas vedelikku on rohkem, vähem või sama palju?

Kuidas käituvad vedelikud erinevates mahutites. Lapsed katsetavad rühmadena.
1.Algul valavad nõudesse topsiga ühepalju vedelikku. Miks ulatub vedelik pudelites erinevale kõrgusele?
2.Hiljem valavad vett pudelitesse märgini. Kas pudelites on ühepalju vedelikku? Millisesse pudelisse mahub kõige rohkem vedelikku?
Kas topsiga on hea vedelikke mõõta?

Kodus: Millisesse pakendisse ( katsetada 1 liitriseid piimapakke ja mahlapakke ja purke) mahub rohkem vedelikku?

Vastus peaks olema, et olenemata pabernõu kujust mahub liitrisesse nõusse ikka sama palju vedelikku.

Kunst: pilt"Vesi voolab".

a)Teha akvarellpaber käsnaga ühtlaselt niiskeks, tilgutada pipetiga paberile värvi, mida kõrrega puhudes saaks laiali ajada ning tekitada huvitavaid kujundeid.
b)Võta suurem veekauss. Tilguta veepinnale veekindlat tussi ja lase sellel moodustada huvitavaid voolamisjälgi. Aseta hetkeks tugev paber tussikujunditele. Ka sellisel viisil moodustuvad huvitavad kujundid, millel on näha vee voolamist.
c)Tee paberileht käsnaga niiskeks. Puista sellele pisut kangavärvi-pulbrit. Kasta seejärel paberileht suuremasse veekaussi ja lase värvil laiali valgud ja sulada. Tööd on soovitav teha kummikinnastes.

Emakeel
sulghääliku pikkus: märkimine, muutmine

Teematekstis on palju sõnu, milles on sulghäälikuid (vedel, vedelik, pudel, mõõtmine, vett, rohkem, …), ka neid, mis sõna muutumisel oma pikkust muudavad (vedelik - vedelikku, täita - täida, …) .
Sellest lähtudes sobivad sõnapildi vaatluseks ja lausete koostamiseks (üldiselt küll suuliselt, kuid, kui on aega, võib mõne ka kirjutada) ka järgmised sõnad:

Muutub - muudan,
toit - toiduga,
pott - potis,
puder podiseb

aga ka
                          laut - laud,
                          lint - lind,
                          silt - sild.

Lugemiseks sobib Karlssoni-raamatu teise osa algusest peatükist "Igaühel on õigus olla Karlsson" umbes 14. - 17. leheküljel olevad lõigud.