6.Aine olekud.
Kust tuleb soojusenergia?

Energia tuleb Maale Päikeselt. Energia jõuab maale soojuse ja valgusena.

Taimed akumuleerivad endasse Päikeselt tulevat energiat. Üks osa saadud energiat läheb kõdunemisel mullaringlusse, et uued taimed saaksid kasvada. Teine osa taimede poolt salvestatud energiat läheb ringlusse loomade elutegevuse tagamiseks. Näiteks toitu süües me saame energiat liigutamiseks ja kasvamiseks.

Aine olekud.

Kõik ained võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Tahke, vedel ja gaasiline on aine olekud. Olek kui olemise viis.

Soojusenergia võib põhjustada aine ülemineku teise olekusse.

1.Teeme katse temperatuuri mõju uurimiseks: Kuidas vesi muutub külmas ja kuumas kohas?

Paneme vee külmkappi külmuma (vett võib külmutada jääkuubikukottides ja kasutada hilisemates katsetes)ja aknalauale auruma. Lapsed oletavad, mida nad näevad mõne aja pärast. Pärast saavad kõik veenduda , kui õiged olid nende oletused.
Teiste olekut muutvate ainete näidetena võib demonstreerida küünalt -küünlavaha ja tina-sulatina.

2.Liikumismäng: Miks aine läheb ühest olekust teise?

(Soojusenergia paneb aine osakesed liikuma. Erinevates olekutes liiguvad aine molekulid erineva kiirusega. Kui aine molekulid saavad juurde soojusenergiat, siis nende liikumine kiireneb. Soojusenergia mõjul lähevad ained ühest olekust teise.)
Piira mingi ala spordisaalist nööri või kriidiga. See on ruum milles aine asub (nagu kilekott eelmistes tundides). Erinevatele temperatuuridele vastab eri muusika (külmamuusika, soojamuusika, kuumamuusika, vile plaksutamine vms.).
a)Külmamuusika ajal mängivad lapsed tahket ainet. Nad hoiavad üksteise ligi, sidemete iseloomustamiseks hoiavad üksteisel käest kinni. Kas nad saavad täita kogu kriidiga piiratud ruumi?
b)Soojas katkevad osad sidemed, lapsed saavad joosta paarikaupa käest kinni - nüüd on tegemist vedelikuga, mis valgub laiali ruumi põhja. Kas kogu ruum on ühtlaselt täis lapsi?
c)Kuumas katkevad kõik sidemed, lapsed jooksevad hästi kiiresti segiläbi - nad mängivad gaasilist ainet. Gaas täidab ruumi.
Mängu võib korrata ka nii, et külmamuusikale järgneb kohe kuumamuusika. Tahke aine võib ka aurustuda (Talvel aurab ka jää!).

Kunst:

Teeme vesivärvidega värvilist jääd. Purustame jää väiksemateks kildudeks ja paigutame jääpuru põneval kombel paberile. Kui jää sulab, võib teha täiendusi pintsliga, et valmiks pilt "Jää võlumaailmas".

Emakeel
sõnavaraline töö

Teema hõlmab palju uusi sõnu (termineid), mis vajavad rahulikku sõnavaralist tööd:
a) mida sa juba sellest tead? (eelteadmised võivad olla ka väärad),
b) arusaadavat selgitust,
c) sõnapildi vaatlust ja seost nende õigekirjareeglitega, mis juba teada,
d) sõna kasutamist uute lausete koostamisel (enamasti suuliselt), sõnakaardi asetamist nähtavale.
(Energia, kivisüsi, nafta, põlevkivi, turvas, kütus, soojusenergia, olek jt.)

Lugemiseks võiks kasutada (näit. klassitahvlilt) mõnda luuletust, näit.

Õhus tuhat valget tuvi,
miljon õrna helbekest …
Täna puhas valge lumi
tegi talve sügisest.

Kelle jalg seal lumel astub,
käsi püüab lendlejat,
tahab panna põse vastu
väikest õrna lumelast?

Imestusest kurvad silmad,
pisar ka on kuskil seal.
Kinnas lumehelbest ilma,
tilgake vaid põse peal.

Pühi pisar silmast ära!
Vaata enda ümber! Näe!
Õhk on tulvil helbesära.
Küll on tore talvepäev!