10.Veelinnud.

Veelinnuraamatu koostamine.
Iseseisev töö teatmeteostega.
Lapsed otsivad veelindude kohta raamatutest infot.
Igaüks koostab ühe linnu kohta jutukese. (Jäälind, vesipapp, roolinnud, kurvitsad, tildrid, pardid, vardid, pütid, kosklad,haigur, merikotkas, kalakotkas.)
Uurides pööravad lapsed tähelepanu, millised on veeäärsete lindude iseärasused eluks - nokad, jalad, toitumine ja toidusaamine, pesad.

RÄSTAS - ROOLINNU koduks on roostik. Et pilliroog kasvab vees, siis saab
roolind punuda oma pesa ainult rookõrte vahele ja seda ta siis teebki. Nõnda
kasvavad rästa-roolinnu pojad vee kohal õõtsuvas majakeses ja tuul laulab
neile pilliroos sahisevat unelaulu.
JÄÄLIND eluneb jõgede ääres. Seal kaevab ta siis liivasesse kaldasse pika
käigu. Käigu lõpus on pesakamber. Et jäälind sööb väikesi kalu, siis katab ta
pesakambri põranda hoopiski kummaliselt - peenikeste kalaluudega.
TUTTPÜTT on veelind. Ta elab järvedel ja merelahtedes ning kui ta just ei
lenda, siis ujub vee peal ja vee all ning peab jahti kaladele.Tuttpütt on
niisugune lind, kes kuival maal kõndimisega sugugi toime ei tule. Sellepärast
ujub tema pesagi veepinnal. Pesa on teinekord üsna märg, aga sellest pole
midagi, sest pojad elavad seal ainult mõne päeva, siis lähevad emaga koos
laiale veele. Aga kui ujumisest ära väsivad, siis ronivad ema selga puhkama.
AULID ON VÕIDUMEHED


LUULETUSED:
MERISKI
RÄUSAD

Kuulame heliplaadilt veelindude hääli, et luua meeleolu.

Veelindude koht tiigielustikus.
Pudelisse puhudes saab järele teha hüübi häält.

Tööõpetus:

Teeme kaks lõngast tutti ja meisterdame tibu.

Emakeel.

Pikk lihthäälik Ülipikk lihthäälik