1. Läki kalale!

Läki kalale!
Sissejuhatav tund, mis motiveerib veekogusid uurima. Arutatakse, milliseid veekogusid on koolimaja lähikonnas. Kui need puuduvad, võib kaaluda võimalust teha sügisene vaatlusmatk mõne veekogu äärde. (Kas kellegi suvekodu lähedal on veekogusid?)
Õpetaja küsitleb lapsi, et teada saada, kui palju need kalal käimisest teavad.
Kalu püüti vanasti kätega ja luust ahingutega. Hiljem mõeldi välja kalatõkked (indiaanlastel), kalavõrgud ja -mõrrad, kalakorvid. Võib vaadata Eesti Rahva Muuseumi ekspositsiooni kalapüügivahendeid.

Milliseid asju kalamees vajab?
Et olla hea kalamees, peab teadma, kus ja kuidas kalad elavad, mida kalad söövad jne.
Kui on võimalus sisse seada või vaadelda akvaariumit, siis arutatakse seda tunnis.
Akvaarium klassis
Võibolla on mõnel lapsel kodus akvaarium?
Võib kokku leppida külaskäigu akvaariumipidaja juurde.

Valime uuritava veekogu.
Arutelu, millist veekogu hakata uurima ja mida oleks vaja uurimisretkele kaasa võtta. Veekogu peaks saama külastada mitmeid kordi, seetõttu on parem valida koolile lähedal asuv tiik, järv või jõgi.

Kui mõni õpilastest tahaks minna tõelisele kalaretkele.
Kalastamise seisukohalt on veekogud väga erinevad.
Suurel jõel on parem alustada püüki seal, kus jõgi aheneb.
Madala veega väikesel jõel peaks kalamees otsima hauakohti ja võrendikke.
Kalad armastavad peatuda ka ojade suudmeis, kuhu voolus mitmesugust sööta kokku kannab. Ka veetaimede vahel, kus vesi voolab aeglaselt, on kalu rohkem.
Seal, kus voolus katkeb järsu langusega sügavasse auku, varitseb alati mõni suurem kala.
Tiikides ja väiksemates järvedes on parimad kalakohad sügavad augud kalda lähedal, samuti on kalu pilliroo vahel, põõsaste ja vettevajunud puude ligiduses.
Kalastaja varustus
Lõke
Sõlmed
Uhhaa
Kala purgis

Emakeel.