3.Kalad elavad vees.

Meie veekogusid asustavad mitmesugused kalad.

Nad erinevad üksteisest välimuselt, eluviisi ja käitumise poolest. Võib vaadata tuntumate kalade pilte.(Haug, ahven, särg, latikas, kiisk, angerjas, forell)
Mõned kalad elutsevad ainult jõgedes, teised eelistavad vaikseid magedaveelisi järvi, kolmandad elavad meres. Mõned kalad elavad pinnavees, teised üsna veekogude põhjas.

Kalade kohta leiad infot otsimissüsteemist Eesti selgroogsed http:// www.sunsite.ee/loomad/

Arutelu kalapildi järgi (või vaadeldes kalu akvaariumis). Kala iseärasused vee-eluks .

Kala keha värvus on muutlik, veekogus valitsevale värvusele kohanduv.Paljudel kaladel on varjevärvuseks hele kõhupool ja tume selg, samuti vöödid. Nii jäävad kalad märkamatuks ülalt ja alt vaadates, ning veetaimede vahel. Valdava enamiku kalade keha katab limakiht, mille all on pisemad, või suuremad soomused. Lima aitab vähendada vee hõõrdumist vastu kala keha. Soomused kaitsevad kala välispidiste vigastuste eest. Kalade vanust saab kindlaks teha soomustele tekkivate aastaringide järgi.
Kogu elu on kalad pidevas liikumises. Peamiseks liikumiselundiks on saba. Peale saba on kalal 2 rinnauime, 2 kõhuuime, 1-3 seljauime ja 1 pärakuuim. Mõnel kalal liituvad selja- ja pärakuuim sabauimega. Uimed on kalal omamoodi roolideks: aitavad säilitada tasakaalu ja reguleerida liikumissuunda.
Kalade elu vees sõltub vees lahustunud hapnikust. Vees võib hapnikku mõnikord leiduda rohkemgi, kui õhus. Hapnikusisaldus vees väheneb suvel palavaga ja talvel paksu lumi- ja jääkatte all. Siis tekib kaladel hapnikupuudus ja nad hakkavad lämbuma. Koha, siig, forellid ja lõhe vajavad eriti hapnikurikast vett, sellepärast elavad nad külmades kärestikulistes jõgedes (külm vesi sisaldab rohkem lahustunud hapnikku). Koger ja linask lepivad väga vähese hapnikuga, neid leidub seepärast ka väga väikestes veekogudes (saavad elada ka linaleotusaukudes, kui neid sinna kasvama panna). Hapnikku omastavad kalad lõpuste abil.
Kalu seob ümbritseva keskkonnaga hästi arenenud meeleelundite süsteem.
Kala nägemiselundiks on silm. Kala silmal puuduvad laud ja silm püsib alati avatuna. Külm nagu kala pilk ? Kala nägemisraadius on väga suur, nii ei pea kalad ohu märkamiseks keha pöörama. Kalad näevad ka neid esemeid, mis asuvad otse nende kohal veepinnal ja kaldal. Nägemise kaugus sõltub vee läbipaistvusest. Kalad eristavad ka esemete värvust ja kuju.
Nägemise kõrval abistab kalu ka haistmismeel, mis võimaldab toitu leida mudases ja pimedas vees. Haistmismeele abil otsivad toitu veekogude põhjal elavad kalad - säga, luts ja angerjas. Need on öise eluviisiga kalad, kes varjavad end päeval põhjas kivide all ja puhkavad. Põhja kompimiseks on sägal ja lutsul nahkjad vuntsisarnased poised suu kõrval.
Maitset tunnevad kalad suu piirkonnas olevate maitsmisnäsade abil. Nad eristavad kibedat ja haput, kuid eelistavad ilmselt magusat.
Ka kuulmine on kaladel võrdlemisi hästi arenenud. Kalad tajuvad vee võnkumise helisid. Vette suunatavete helide abil saab kalu eemale peletada neile ohtlikest kohtadest.On teada juhtumeid, kus kuldkalad harjusid kellukese helistamise peale ilmuma kohta, kus neid saiaga toideti.
Tumm nagu kala?Kalad on suutelised ka häälitsema. Nad teevad hääli lõpusekaante laksutamise, hammaste ragistamise või õhu väljutamisega ujupõiest. Hüdroakustiliste aparaatidega saab tänu kalade häältele määrata kalade asukohta, arvu ja koguni liiki.
Küljejooneelundi abil tajuvad kalad vee võnkumist. Selle elundi abil tunneb kala veevoolu suunda ja tugevust ning vees asetsevate esemete lähedust. Küljejoone abil tajub kala ka vees levivaid helivõnkumisi .

Millised kalade meeleelundite iseärasused teevad meile kalapüügi raskemaks ja millised kergemaks?
Pisut kalateadust
Kunst ja käsitöö:

Joonistame pildi "Järve (veekogu) ääres."
Meisterdame hundinuialehtedest.
Hundinuialehed kraasitakse ja punutakse patsideks. Patside põimimisega saab teha põnevaid rippvaipu.

Emakeel

Tee tabel.

näevad äe  
halvasti   lv , st