6.Seosed veetaimede ja veeloomade vahel.

Arutelu klassis - milliseid seoseid leidub veetaimede ja loomade vahel.
Meenutame, milliseid väikeloomi kohtasime tiigis.
Kus oli neid kõige rohkem?
Kõige enam on väikeloomakesi veekogude kaldavööndis 1-2 meetri kaugusel kaldast.
Väikesed loomakesed on vee puhtuse indikaatoriteks - mida rohkem erinevaid loomaliike (kiilivastseid, ujureid, veemardikaid, puruvanasid) on, seda puhtam on vesi.

Kes elavad taimevarte küljes ja vahel?
Vee ääres on palju kiile, sääski ja parme. Nende elu on tihedalt seotud veega, sest nende vastsed arenevad vees.
Kiilivastsed on kollakasrohelised. Nad elutsevad kalda lähedal mudas, rohumätastes ja kivide all.
Sääsevastsed elutsevad veekogude põhjamudas. Nad on väikesed tumepunased lülilised ussikesed.
Puruvanaks nimetatakse ehmestiivaliste vastseid keda võib leida veekogude põhjalt. Puruvanad on kollakasrohelised tõugud, kes enne liblikaks moondumist eritavad oma keha ümber kleepjat ainet, mille külge jäävad kinni veekogu põhjal leiduvad taimejäänused, liivaterakesed ja väikesed teokojakesed, moodustades nii vastsele kaitsva koja.
Üheks suuremaks veemardikaks on kollaserv-ujur. Ta sõuab ennast edasi jalgadega. Peale ujumise võib ta ka lennata. Kollaserv ujuri vastsed on aplad röövloomad.
Lugeda K.Lorentz´i raamatut "Kuningas Saalomoni sõrmus" pt. Kaks röövlooma akvaariumis.
Kiili ja sääsevastsetest ning puruvanadest toituvad mitmed lepiskalad.
Vesijooksikud. Mööda veepinda sööstavad siia sinna vesijooksikud. Nad on väga kerged ning laialisirutatud jalad ei lase tal veepinna alla vajuda. Katseta, kuidas ta saab veepinnal joosta?

Lisakatse:Kuidas vesijooksikud vee peal püsivad.

Vesijooksiku jalad tekitavad suure kehapinna, mis püsib tänu pindpinevusele veepinnal.
Õhukese sigaretipaber panna veekaussi ujuma - see ujub veepinnal tänu vee pindpinevusele (paber on nagu vesijooksiku jalad).
Asetada paberile kirjaklamber ( see on nagu vesijooksiku keha) - nii püsib kirjaklamber veepinnal.

Kõige salapärasemad on aga vesiämblikud.
Vesiämblikud elavad tiikides, kus nad püüavad vee all väikseid putukaid ja kalamaime. Sukeldudes takerduvad õhumullid vesiämbliku tihedatesse karvadesse. Õhumullid sisaldavad küllalt õhku, et vesiämblik saaks hingata vee all üle tunni. Vee alla valmistavad vesiämblikud võrguniidist omapärase sukelduva kellukesetaolise "elamu", mis sisaldab veepinnalt kaasatoodud õhku. Vesiämblikud peavad jahti veeputukatele.

Veetaimede tähtsus.
Veetaimed pakuvad elupaiku ja toitu pisiloomakestele. Need on omakorda toiduks suurematele veeloomadele,kaladele ja lindudele. Veetaimed toodavad vette hapnikku ja puhastavad vett.

Emakeel

Veeputukas veeputukad
kes?
Ämblik ………….. ……
Veepind ………….. ……
Sääsk …………… ..….
Vesi ………….. ……
Jalg ………….. ……