8.Vähid.

Uurime vähi välimust ja eluviisi.
Eesti järvedes ja jõgedes elab 2 vähiliiki - laiasõraline jõevähk ja hiljuti sissetulnud kitsasõraline jõevähk, kes ohustab kohaliku vähiliigi tulevikku oma parema sigimisvõimega.

Jõevähk elab mageveekogude põhjas. Päeval varjavad vähid end kivide all urgudes või kalda lähedal puujuurte all. Öösel roomavad vähid oma peidupaikadest välja ja lähevad toidujahile. Jõevähid on kõigesööjad. Nad toituvad nii taimedest, kui ka loomadest ja söövad ka surnud kalu. Vähid tunnevad juba suurest kaugusest, kui vees on mõni roiskunud loom ja kogunevad hulgakaupa sinna. Vähid puhastavad veekogusid jäänustest.
Vähid on pealt kaetud koorikuga, mis on nende kehale ühtlasi toeks ja kaitseks, sest vähkidel puudub luustik. Koorik ei ole veniv, sellepärast peavad vähid kasvades aegajalt kestuma. Kestunud vähi kest on alguses pehme, kuid muutub kõvaks, kui sellesse võetakse lubisooli veekogu veest.
Toitu haaravad vähid näpitsataoliste sõrgade abil.Põhjal liigub vähk edasi pea ees väikeste käima jalgade abil. Ujumiseks kasutavad vähid suurt sabauime ja ujuvad saba ees. Teeme vähi kõnnakut.
Vähi silmad paiknevad väikeste varrekeste küljes,samuti on vähil kompimiseks mitu paari tundlaid, sest vähk otsib sööki pimedas põhjas liikudes enamasti öösiti.
Vähid armastavad puhtaveelisi elukohti. Tänu veekogude reostusele ja ka liiga suurele vähipüügile on vähid muutunud haruldaseks.
Artikkel vähikasvatusest.

Loeme, kuidas vanasti vähki püüti. Jaan Vahtra Vähipüügil
Võib lasta lastel kodus lugeda ka A. Lindgren "Bullerby lapsed"
Vähki püüdmas.

Kunst ja käsitöö:

Voldime krevetti.

Emakeel