Vaalad, delfiinid ja haid

     Ookeaniavaruste kuningad on vaalad, delfiinid ja haid.

       Kõige suuremad mereloomad on vaalad.
       Vahel öeldakse nende kohta vaalaskalad, kuid tegelikult polegi vaalad kalad, vaid hoopis imetajad.          
Vaal.jpg (35025 bytes)
     Vaalapojad sünnivad vees ja imevad emapiima nagu teisedki imetajad. Pika mereelu vältel on vaalade esijalad muundunud loibadeks. Nad suudavad väga pikaks ajaks vee alla jääda. Hingamiseks peavad nad siiski pinnale tõusma, sest vaalad hingavad kopsudega, mitte lõpustega, nagu kalad.     
     Ookeanis ujuvad vaalad karjadena. Nad saadavad vee all üksteisele väga mitmesuguseid helisignaale, teatades ohtudest ja saakloomadest. Mõnikord ujuvad vaalaparved liiga ranniku ligidale ning jäävad kuivale. Siis vajavad vaalad inimeste abi, sest vaalad ei saa elada kuival maal.
     Praegu on osa vaalaliike looduskaitse all, sest vaalapüügi tõttu on nende arv tublisti vähenenud.
     Delfiinid on vaaladest väiksemad.
     Ka nemad on imetajad. Nad elavad peamiselt soojades meredes ja söövad kalu.
    Vee all kalapüüdmiseks kasutavad delfiinid kaja. Nad teevad plõnksuvaid ja vilistavaid häälitsusi ja kuulavad vees triivivatelt esemetelt tagasipõrkuvat kaja. Delfiinid suhtlevad vee all häälitsedes. Kui mõni delfiin hätta satub, püüavad kaaslased teda aidata.
     Teadlaste arvates on delfiinid kõige targemad mereloomad. Mõned delfiinid on olnud koguni inimeste sõbrad.
     Haide kehakuju on delfiinide omale väga sarnane.
     Ometi pole nad delfiinide sugulased, vaid hoopis kalad.
     Delfiinid ja haid on meredes elanud juba väga pikka aega. Nii delfiinid kui haid on kiired ujujad, sellepärast ongi nad nii sarnased.
     Haid on aplad röövkalad. Nad on pidevalt näljased ning kugistavad peaaegu kõike - isegi vanu saapaid ja meres vedelevaid köiejuppe. Mõned haid on ka inimesele ohtlikud.