3. Loe jutuke läbi ja tõmba jooned alla jutukese peategelastele!

   Kaks röövlooma akvaariumis

K. Lorentz

     Lombis elab erinevaid röövloomi ja seal võib näha mitmesuguseid suhteid veeloomakeste vahel.
     Kollaserv-ujuri vastne on sihvakas, umbes 6 cm pikkune putukas, kes kuue aerutaolise jala abil vees kindlalt ja väledasti ujub. Laia lameda pea küljes on tangikujulised lõuad, mida kasutatakse nii mürgisüstlana kui ka saagi tühjaksimemiseks.
    Kollaserv-ujuri vastsetega ei suuda apluses võistelda isegi sellised kurikuulsad kiskjad nagu tiigrid, lõvid, hundid, haid ja röövherilased. Need kõik on temaga võrreldes vagurad tallekesed.
     Vastne istub rahulikult varitsedes veetaimel, sööstab siis äkki kiiresti otse saagi alla ja teeb peaga välkkiire liigutuse ülespoole, et ohvrit lõugadega haarata.
     Ujurivastsed kuuluvad nende väheste olendite hulka, kes toitu väljaspool kõhtu seedivad. Näärmenõre, mida vastsed lõugadest saaklooma kehasse pritsivad, muudab ohvril kogu sisemuse vedelaks supiks, mis imetakse vastsete makku. Isegi prisked kullesed või kiilivastsed, keda ujurivastsed on hammustanud, jäävad peagi ujurivastse surmavate lõugade vahele rippuma nagu lõdvad nahkkotid.
     Selle röövli saagiks langeb kõik, mis liigub või elusolendiga sarnaneb. Korduvalt on juhtunud, et vastsed ründavad koguni vees liikuvat inimest. Inimeselegi põhjustab vastse mürgine seedemahl suurt valu.
     Pisut teiselaadne röövloom on suure toreda sinikollase mustriga kiili, tondihobu, vastne.
     Täiskasvanud tondihobu on oivaline lendaja, kihutades kui pistrik teiste putukate seas. Tondihobu vastsed on sihvakad, enamasti rohelise- või kollasemustrilised. Nad sööstavad vees edasi nagu rakettsõidukid: tagakeha tipust paiskub välja peenike tugev veejuga, mille abil loomad tõukeliselt edasi liiguvad.
     Tondihobu vastsed ei pea kunagi ujudes jahti, vaid luuravad saaki. Kui saakloom ilmub tondihobu-vastse vaatevälja, hakkab too teda jälgima. Vastupidiselt ujurivastsetele, märkavad tondihobu-vastsed ka väga pikaldast liikumist, näiteks teo roomamist.
     Aegamööda, sammhaaval hiilib tondihobu vastne oma ohvrile lähemale, siis aga paiskub vastse pea küljest välkkiirelt midagi keelesarnast saagini ja tõmbab ohvri vastse lõugade juurde. Haaramise teeb vastne oma pikaksveninud alahuulega.
     Vastupidiselt kollaserv-ujuri vastsetele ei tülita kiilivastsed kunagi endast suuremaid loomi.

4. Mille poolest erineb kollaserv-ujuri vastse ja kiilivastse jahitaktika?