Meteoorid ja meteoriidid

Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks".
Kui näed sellist "tähesadu", anna sellest teada.

Meteoor pole tegelikult midagi muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi.
Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur.

Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks.
Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks.


Meteoriidid on ainsad materiaalsed tõendid meid ümbritsevast Universumist.
Enamik meteoore ja meteoriite on pärit asteroidide vööst.
Mõned meteoriidid on pärit ka Kuult (15 leidu), ning on teada ka 12 meteoriiti, mis oletatavasti pärinevad Marsilt.

   Ühelt Marsi meteoriidilt on leitud ka elusorganismide jälgi. Sellest, kuidas need sinna sattusid, võid vaadata Marsi meteoriidi videolt.

 Rohkesti "lendavaid tähti" satub Maale ka siis, kui Maa läbib mõne komeedi saba.
Meteoriitidele sarnast materjali on Maale toonud ka kosmoseekspeditsioonid Apollo ja Luna.

Meteoriitide liigitus
Raudmeteoriidid koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega
Kivi-raudmeteoriidid koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega

 

Kondriidid sarnanevad oma koostiselt kiviste (Maa sarnaste) planeetide koorega
Süsinik-kondriidid sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem  gaase;
sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele
Akondriidid sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kas ;
Kuult või Marsilt

   

Enamik meteoriite on tillukesed mikrometeoriidid, kuid leidub ka suuri, mis Maale kukkudes jätavad endast järele laiad kraatrid.
Eestis on vähemalt kaks suurt meteoriidikraatrite rühma - Kaali kraater Saaremaal ja Ilumetsa kraatrid Põlvamaal.

   Pildil näed Barringeri kraatrit  Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit.

   1908 kukkus Siberi asustamata aladele, Tunguskasse, meteoriidisadu, mille põhjustas maapinna kohal lõhkenud, umbes 60 meetrise läbimõõduga meteoriit.Kraatrit ei tekkinud, sest meteoriiditükid põlesid maapinna kohal ära, kuid ümbritsev mets 50 kilomeetri raadiuses paisati pikali.


Maa orbiitidega ristub umbes 1000 suurema (vähemalt 1km läbimõõduga) asteroidi tee ja on välja arvutatud, et nende keskmiselt kord 300 000 tuhande aasta jooksul tabab mõni neist Maad.   Kokkupõrked suuremate komeetidega on veel ebatõenäolisemad, kuid kui need peaksid juhtuma, järgneks suur katastroof.

   Arvatakse, et 65 miljoni aasta eest tabas maad asteroid Hephaistose suurune asteroid, millele järgnenud looduskatastroofis Maad asustanud dinosaurused hukkusid. See asteroid jättis endast settekihtidesse 180 km suuruse kraatri Chicxulubi, Yucatani poolsaarele  (foto paremal).

    

Veel ingliskeelseid fakte meteoriitidest

Tõlgitud ingliskeelsest NASA võrgudokumendist - http://seds.lpl.arizona.edu/nineplanets/nineplanets/meteorites.html