Mikrometeoriidid

Mikrometeoriitide uurimine võib selgitada meile asteroidide ja komeetide päritolu ning võibulla valgustada ka Päikesesüsteemi päritolu.
Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatmineraalidest või klaasist. Kui nad sisenevad Maa atmosfääri, kihutavad nad 70 kilomeetrise tunnikiirusega ning õhu hõõrdejõud paneb nad kuumenema. Kiireimad meteoriidid jõuavad nii täielikult üles sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi.
Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10-st tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti.
Võrreldes vanu Antarktika jääst leitud mikrometeoriite nendega, mis on Maad tabanud hilisemal ajal, saab võrrelda atmosfääri koostise muutusi. Meteoriidid kapseldavad endasse ka atmosfääri gaasi osakesi.

Pildil näed nelja objekti.
Need on: tolmutera mikroskoobi all, liivatera, mikrometeoriit, mikroskoopiline taim kokoliit .


Milline neist võiks olla mikrometeoriit?

choice1.jpg (5076 bytes) choice2.gif (4195 bytes)
choice3s.gif (2982 bytes) choice4.gif (3403 bytes)

See Antarktika jääst leitud mikrometeoriit on väga ebatavaline.
Harilikult on sellised mikrometeoriidid siledad ja ümarad, kuid sellel on praguline pind nagu jalgpallil.
Uurides meteoriiti elektronmikroskoobi all, nägid teadlased, et see on kaetud klaasja koorega, mille õhukesest kestast turritavad välja mitmed, väga ebatavalised sagarad.

Ka meteoriidi sisemus koosneb harilikult erinevatest klaasi kristallidest, mis moodustuvad, kui meteoriit kihutab läbi atmosfääri. Seepärast arvati, et, et tegu on lihtsalt pragunenud pinnaga klaasja mikrometeoriidiga. Kuidas aga tekkisid sagarad selle pinnale?

Teadlased püstitasid 3 hüpoteesi:

  • 2 või enam mikrometeoriidi sulanud tilka põrkuvad ja sulavad kokku
  • Üks mikrometeoriit võib Maa atmosfääri sattuda mitmel korral, iga kord ta sulab erinevalt.
  • Kolm või enam tilka moodustavad kokku kleepudes ühe.

Siin on aga faktid, mis aitavasid probleemi lahendada:
2 kosmilise tolmu osakest põrkuvad atmosfääris kokku vaid iga 10 miljoni aasta pärast.
Vaid komeedi sabas võivad osakesed sagedamini põrkuda.
Arvatakse, et kui osakesed põrkuvad, ei jõua nad nii kiiresti ühte sulada ja jahtuda, et tekiks ühtne jahtunud tilk. Seepärast on kõige tõenäosem võimalus, et üks meteoriit satub Maa atmosfääri mitu korda.

Teadlased oletavad, et see väike jalgpalli meenutav meteoriit on Maa atmosfääri sattunud 3-l korral.

Tõlgitud lühendatult koduleheküljelt http://www.nhm.ac.uk/sc/cf/

Õige vastus on vasakult alumine on mikrometeoriit, vasakult ülemine on tolmutera, paremalt ülemine on kokoliit, paremalt alumine on liivatera