Öpik-Oorti pilv ja Kuiperi vöö.

Arvatakse, et, kui Päikesesüsteem tekkis, siis selle tihedamast keskosast moodustusid Päike ja planeedid. Nende areng toimus kiiresti mõnekümne miljoni aasta jooksul.
Äärealadel oli ainet hõredamalt ja ka taevakehade moodustumine aeglasem.
Arvatakse, et seepärast tekkis palju väikese läbimõõduga kehi, mis koosnevad samast materjalist, millest planeedid ja Päikegi - tolmust, gaasist ja jääst. Nendest kehadest koosnevadki Öpik-Oorti pilv ja Kuiperi vöö.
Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö.
Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid.
Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst.
Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure. Peaaegu kindlalt võib väita, et need taevakehad on "põgenikud" Kuiperi Vööst.

Kuiperi vöö avastasid astronoomid alles üsna hiljuti, 1992 aasta paiku.
On välja arvestatud, et Kuiperi vöös on vähemalt 35 000  pisitaevakeha, mille diameeter on suurem, kui 100 km. Seetõttu sarnaneb Kuiperi vöö oma objektiderohkuselt Marsi taga asuvale Asteroidide vööle.
Mõned teadlased on arvamusel, et ka Pluuto ja tema kaaslane(või kaksikplaneet) Charon on samuti vaid Kuiperi vööobjektid, sest Kuiperi vöö pisitaevakehad on umbes Pluuto-suurused ja väiksemad.
Suurim Kuiperi vöö keha on praegu teadaolevalt Chiron, mille läbimõõt on 170 kilomeetrit ja mis on 20 korda nii suur kui Halley komeet.

Millised näevad välja Kuiperi Vöö ja Oorti pilve taevakehad?
Nad asuvad Maast nii kaugel, et nende uurimine on võimalik vaid teleskoobi abil.
Kui vaadelda objektide värvusi, võib teha oletusi nende koostise kohta. Arvatakse, et vastavalt tekkeajale ja tingimustele, võivad ka taevakehade keemilised koostised erineda.
Kuiperi vöö ja Oorti pilve kehad näivad koosnevat külmunud gaasidest - vingugaasist(CO), metaanist (CH4), ja teistest gaasidest, mis on segunenud kosmilise tolmuga. (vaata, millest koosnes komeedi tuum!).

Huvitav on ka avastus, et pisitaevakehad, nende hulgas ka planeediks peetav Pluuto, tiirlevad ümber Päikese teistsuguse sagedusega kui Pluutole lähim planeet - Neptuun. Selle ajaga,kui pisitaevakehad teevad 2 tiiru ümber Päikese, teeb Neptuun 3 tiiru.

Kuna Öpik-Oorti pilv ja Kuiperi vöö, on mõlemad tekkinud Päikesesüsteemi algusaegadel, arvatakse, et neid uurides saame mõndagi teada Päikesesüsteemi sünni kohta.

Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni.