Veenus

   Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%.

        orbiit:    108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest
diameeter: 12,103.6 km
mass: 4.869e24 kg

   Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet.

   Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht.

   Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast (vasakul). Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda (üleval).

   Veenuse pöörlemine on mõnevõrra ebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Lisaks sellele on Veenuse pöörlemisperiood ajaliselt ühtlustunud tema orbiidperioodiga, nii et Veenus on Maa poole alati sama küljega , kui need kaks planeeti on üksteisele lähimas punktis.

   Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased:
       -- Veenus on ainult natuke väiksem kui Maa (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist).
       -- Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal.
       -- Nende tihedus ja keemiline koostis on sarnane.
Nende sarnasuste pärast arvati, et tihedate pilvede all võib Veenus olla väga Maa sarnane ja seal võib olla isegi elu. Aga Veenuse detailsem uurimine näitas kahjuks, et paljudes olulistes valdkondades on ta radikaalselt Maast erinev.

   Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on umbes sama palju kui rõhk Maal 1 km sügavusel ookeanis). Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad arvatavasti väävelhappetilkadest, varjavad täielikult meie vaate Veenuse pinnale. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab tema pinna temperatuuri umbes 400 kraadilt kuni 740 k-ni (küllalt kuum plii sulatamiseks). Veenuse pind on tegelikult kuumem kui Merkuuri oma, hoolimata sellest, et ta on paeaegu kaks korda Päikesest kaugemal.

   Tuule kiirus, mis pinnal ei ole rohkem kui mõni kilomeeter tunnis, on pilvepiiril väga tugev (350 kph).

   Arvatavasti olid Veenusel kunagi suured veehulgad nagu Maal, kuid need keesid ära. Praegu on ta üsna kuiv. Maad oleks tabanud sama saatus, kui ta oleks ainult natukene Päikesele lähemal. Uurides seda, miks põhiliselt sarnane Veenus osutus nii erinevaks, võime me saada palju teadmisi Maa kohta.

   Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väiksete mäeahelikega. Samuti on mitmeid avaraid madalikke: Atalanta Planitia, Guinevere Planitia ja Lavinia Planitia. Kaks suurt kõrgmaa piirkonda on Ishtar Terra põhjapoolkeral (umbes Austraalia suurusega) ja Aphrodite Terra piki ekvaatorit (nii umbes Lõuna-Ameerika suurune). Ishtari sisemus koosneb põhiliselt kõrgest platoost nimega Lakshmi Planum, mida ümbritsevad Veenuse kõrgeimad mäed kaasa arvatud hiiglasuur Maxwell Montes.

   Andmed Magellani peegelradarilt näitavad, et suurem osa Veenuse pinnast on kaetud laavavooludega. Seal on mitmeid varjatud vulkaane nagu Sif Mons (paremal). Hiljuti teatavaks tehtud avastused näitasid, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades; suurem osa temast on olnud geoloogiliselt üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat.

   Veenusel pole väikeseid kraatreid. Näib, et väiksemad meteoriidid põlevad enne pinnale jõudmist Veenuse tihedas atmosfääris ära. Kraatrid Veenusel paistavad asuvat kobaras, mis näitab, et suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks.

   Vanim maa-ala Veenusel paistab olevat umbes 800 miljonit aastat vana. Ulatuslik vulkaaniline tegevus hävitas täielikult varasema pinna koos kõigi võimalike suuremate kraatritega Veenuse varasemast ajast.

   Magellani poolt tehtud fotod näitavad mitmeid huvitavaid ja unikaalseid pinnaiseärasusi, kaasa arvatud pannkoogi vulkaanid (vasakul), mis paistavad olevat moodustunud väga paksu laava pursetest ja kroonid (paremal), mis näivad olevat üle magma kambrite kokku varisenud kuplid .

   Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris . Viimased tulemused Magellan'i andmetelt näitavad, et Veenuse koor on tugevam ja paksem kui on eelnevalt oletatud.

   Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu.

   Veenusel pole kaaslaseid ja sellega ühenduses on üks lugu.

   Tavaliselt on Veenus nähtav palja silmaga. Mõnikord on (ebatäpselt) omistatud talle niisugused nimed nagu "hommikutäht" või "õhtutäht", kuid ta on palju heledaim kui lihtsalt "täht" taevas.

Rohkem Veenusest

Vastuseta küsimused


Contents ... Päike ... Merkuur ... Veenus ... Maa ... Data Host


Bill Arnett; last updated: 1997 Mar 19