SÕNAJALGTAIMED

     Sõnajalgtaimed on iidne taimerühm, mis ilmus maale juba 400 tuhat aastat tagasi, devoni ajastu lõpul. Sõnajalgtaimi kasvas kõige rohkem kivisöeajastul, 300 tuhat aastat tagasi.
     Maa kliima oli troopiliselt palav ja niiske. Suuremjagu Maast oli soine. Soodes kasvasid lopsakad metsad, mis koosnesid mitmesugustest sõnajalgtaimedest.
     Metsades kasvasid palmitaolised sõnajalgpuud, muistsed kollad sirgusid kuni 30 meetri kõrguseks ja nende ümbermõõt ulatus paari meetrini, osjade tüved olid aga telefonipostide jämedused. Muidugi leidus neis metsades ka väiksemaid sõnajalgtaimi.
     Pärast surma langesid taimede tüved soisesse pinnasesse ja mattusid muda ja savi alla. Sõnajalgtaimedest moodustus aja jooksul kivisüsi.
     Praegu on sõnajalgtaimed hääbuv taimerühm, ning paljud sõnajalgtaimed on sattunud väljasuremisohtu. Tänapäeval teatakse umbes 12 000 sõnajalgtaimede liiki.
     Sõnajalgtaimede hulka kuluvad kollad, osjad ja sõnajalad.

Kollad

     Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, varre tipus aga asuvad eospead, kus valmivad eosed.
     Kollad arenevad väga aeglaselt. Soodsas kasvukohas võtab eoste idanemine aega 6-7 aastat, uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub aga kuni 20 aastat.

     Eestis kasvavatest koldadest kuuluvad looduskaitse alla   karukold, ungrukold ja sookold ning tavalisemad kattekold ja vareskold.
4-9-11-1.jpg (11708 bytes)

Imettegev taim         S.Ivtsenko järgi

     Niiskevõitu metsa hämaruses, roheliste sammalde sametisel vaibal võib märgata roomavaid, tihedate naaskeljate lehekestega varsi. Mõnikord paistab, nagu oleks kuuseoksake külalislahkele kohevale samblale kukkunud ja seal kasvama hakanud.Tegemist on aga karukoldadega.
Koldade peened, maad mööda väänlevad varred kinnituvad lühikeste valkjate juurekestega. Mõnikord venib karukold maapinnal 1-3 meetri pikkuseks. Ühest otsast kasvades sureb ta aegamööda teisest otsast.
     Karukolla peavars annab lühikesi tõusvaid harusid. Peenikeste varte otsas, maapinnast kõrgemal valmivad eospesades kollakad eosed.
     Karukolla eospulber on imepäraste omadustega - sellega saab kuivatada haavu, lihvida prilliklaase ja läätsi. Kuna eoste vahele jääb palju õhku, siis on nad väga kergesti süttivad ja isegi plahvatusohtlikud. Seda omadust kasutati varem teatrites välgu ja muude valgusefektide saavutamiseks.

1. Koldi ei tohi korjata sellepärast, et ..........................................................................
...................................................................................................................................