Mitmesugused ussid

     Suure hulga selgrootutest loomadest moodustavad mitmesugused ussid:
lameussid (paeluss), ümarussid (solkmed) ja rõngussid (vihmaussid, kaanid).

     Lameussid ja ümarussid on enamasti parasiitse eluviisiga, elades taimedes ja loomades ning imedes neist toitu.
4. Parasiitsete ussidega nakatumisest on võimalik hoiduda järgmiselt :
............................................................................................................................
............................................................................................................................
...........................................................................................................................


     Rõngussid on lülilise kehaga ussid, kes elavad veekogudes ja mullas.
     Mõnede rõngusside keha on ilma harjasteta nagu vihmaussil. Niiske naha kaudu on ussil võimalik hingata mullas leiduvat õhku.
     Suurimad vihmaussid võivad kasvada 20 cm pikuseks ja 5 mm jämeduseks.
     Mitmetel meres elavatel rõngussidel (näiteks merepõhjas elaval harjasliimukal) on aga keha kaetud harjastega, mis aitavad loomadel edasi liikuda.
     Mageveekogudes elavad kaanid toituvad suuremate loomade verest, kinnitudes neile iminappadega.

5. Rõngusside hulka kuulub ...............................................
4-9-15-4.jpg (20102 bytes)

Lülijalgsed

     Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi.
     Lülijalgsete kohta võid lugeda ka Internetist, aadressil: http://www.zbi.ee/satikad/welcome.extra.htm

     Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud.
     Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks.

     Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid.
     Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega.
    Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele.
     Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest.

6. Vähkide hulka kuulub .........................................   
4-9-15-5.jpg (28002 bytes)
    
     Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. .