Suuremjagu ainurakseid liigub vabalt ringi, vaid vähesed elavad veekogu põhjale kinnitunult. Enamik ainurakseid toitub teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest.
4-9-3-2.jpg (33807 bytes)      Ainuraksed erinevad üksteisest kehakuju poolest.
     Amööbidel pole kindlat kehakuju.
     Nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu.
     Amööbid kulgevad edasi keha edasi sopistades.
    Mõnedel amööbidel on ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega kojad.
     Ainuraksete kodadest koosneb näiteks kriit.
4-1-3-5.jpg (18250 bytes)
kriit suurendatult
     Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha.
    Viburloomad liiguvad keerutades ühte või mitut viburit ja justkui kruvides ennast ümbritsevasse vette.
     Ripsloomad liiguvad edasi keha katvate ripsmetega sõudes.
     Mitmed viburloomad on värvuselt rohelised, sest neis leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli. Nad on võimelised kasutama päikeseenergiat, et valmistada endale toitaineid süsihappegaasist ja veest. Soojade suveilmadega hakkavad viburloomad veekogudes kiiresti paljunema, põhjustades lühikese aja pärast roheka veepinna teket, mida rahvasuus kutsutakse "vee õitsemiseks".
     Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole.

4-9-3-3.jpg (40651 bytes)

     Seda, mida bakterid ja ainuraksed meie ümber põhjustavad, saame näha ka palja silmaga. Kas sina oskad märgata nende elusolendite tegevust?
3. Kelle tegevuse tulemusi näed piltidel? Põhjenda oma arvamust!
4-9-3-8.jpg (33858 bytes) 4-9-3-7.jpg (16773 bytes)
4-9-3-6.jpg (8471 bytes) 4-9-3-4.jpg (8807 bytes)